Pärnu linnavalitsus algatas tänasel istungil Papiniidu 8/10, Energia 1 ja 5a kinnistute detailplaneeringu koostamise ülesandega kavandada olemasolevale Kaubamajaka kaubanduskeskusele laiendus.
Linnavalitsus algatas Kaubamajaka laienduse detailplaneeringu
15. oktoober 2012, 13:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuginedes volikogu planeeringukomisjoni seisukohale, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist linnavalitsus vajalikuks ei pea, küll on planeeringuprotsessi raames vaja analüüsida keskuse laienemisega kaasnevat sotsiaalmajanduslikku mõju, teatas Pärnu linnavalitsuse pressiesindaja.
Detailplaneeringu käigus selgitatakse välja maa-alale sobiv ehitusõigus, linnaehituslikud ja arhitektuursed tingimused. Samuti on detailplaneeringu üheks osaks analüüsida keskuse laienemisega kaasnevat mõju teistele linnaosadele ja kogu linnale. Planeeringu algatamise tingimused on läbi arutatud Kaubamajaka esindajaga ja arendaja on nendega nõustunud.
AS Papiniidu Projekt esitas 26. aprillil Papiniidu 8/10, Energia 1 ja 5a kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse sooviga kinnistud liita üheks krundiks ning laiendada kaubanduskeskuse kasutamismugavuse parendamise eesmärgil hoonestusala. Hoones soovitakse suurendada kaubandus-teeninduspindu ja rajada ringkoridori süsteem, mis looks paremad võimalused kaubavaliku pakkumiseks ja teeninduse mitmekesisemaks muutumisel. Täiendavat parkimist on kavas korraldada katuseparklas. Detailplaneeringuala suurus on 50 828 ruutmeetrit.
Linnavalitsuse planeerimisosakond hindas kavandatava tegevuse üldplaneeringule vastavust, kaalus kujunevat linnaehituslikku situatsiooni ja seoses märkimisväärse kaubanduspinna lisandumisega Papiniidu piirkonda ka keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise algatamist.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise küsimuses on AS Maves koostanud selle aasta maikuus keskkonnamõju strateegilise eelhindamise, mis lähtub kaubakeskuse lokaalsetest mõjudest, järgides looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise metoodikat. Sellest tulenevalt järeldati, et juba toimiva hoone laiendamine intensiivse kasutusega linnakeskkonnas ei avalda füüsilisele keskkonnale sellist kahjustavat mõju, mis eraldi võetuna võiks eeldada keskkonnamõju hindamise koostamist.
Linnavalitsus pöördus detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle ja eelhindamise osas seisukoha saamiseks siseministeeriumi, Pärnu maavalitsuse, keskkonnaameti ja maanteeameti Lääne regiooni poole, kes olid samuti seisukohal, et kinnistute detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei too kaasa olulise keskkonnamõju avaldumist.
Keskkonnamõjude strateegilise hindamise vajadust arutati tuliselt ka 13. septembri linnavolikogu planeeringukomisjonis, kus kokkuvõtteks leiti, et ettevõtjal ei ole vaja keskkonnamõjude hindamist teha.
"Sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi detailplaneeringu raames on kordi lihtsam ja kiirem teha kui hakata koostama põhjalikku keskkonnamõjude hindamist keskkonnamõjude hindamise seaduse järgi. Ametkonnad ei pidanud vajalikuks ja ka planeeringukomisjon ei toetanud vastava osakonna keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise algatamise ettepanekut ning seetõttu on analüüsi koostamine detailplaneeringu raames mõistlik kompromiss," ütles linna planeerimisvaldkonda juhtiv abilinnapea Romek Kosenkranius.
Abilinnapea tõi näiteks Tammsaare puiestee endise sõjaväelinnaku detailplaneeringu, mille koosseisus koostati samasugune analüüs politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti kesklinnast ärakolimise mõjude kohta.