Möödunud paaril päeval on paljud pärnakad ja ülejäänud eestimaalased olnud tunnistajaks kargetele hommikutele, kui sügisilm on vaheldunud esimeste märkidega peatsest talvest. Hommikutundidel on mõnes kohas näha olnud esimest jääkirmet, samuti kogesime esimest lumesadu.
Maanteeinfokeskuski on manitsenud ettevaatlikkusele, sest traditsiooniliselt teevad hilissügisesed esimesed külmad hommikuse liiklemise vaevaliseks ja pikeneda võib sihtpunkti jõudmise aeg. Ja kahjuks tuleb kergemate plekimõlkimiste kõrval silmitsi seista raskete õnnetustega.
Ütleb ju tänapäeva vanasõnagi, et talv tuli selgi aastal ootamatult. Ilmselt on paljudki meist just esimestel libedatel hommikutel autoroolis pead vangutanud ja mõelnud, et ilmajaam ometi ennustas, aga teed on ikka libedad! Kas ikka soolapuistur on liikvel ja kus on sahamees?
Vastus: nad töötavad linna peal vastavalt liiklusoludele ja seaduses ja lepingutes sätestatud tööde järjekorrale. Kuid algava talve eel on ehk sellegipoolest paslik teehoolduse korraldust Pärnu Postimehe vahendusel pisut selgitada.
Talvine teehoole on Eesti maakondades ja linnades-valdades korraldatud järgmiselt: riigimaanteed on maakondade struktuurile tuginedes maanteeameti poolt antud lepinguliselt ühele hooldajale. Omavalitsused, sealhulgas Pärnu linn ja Pärnumaa ülejäänud linnad-vallad, on endale kuuluvate teede suhtes sõlminud omakorda lisa-talihooldelepingud.
Nii ühtede kui teiste teede puhul on talihoolde korraldamise aluseks teede seisunditasemed ehk rahvakeeles: tee tasemest sõltub see, kui kiiresti on vaja seal lume- ja libedustõrje teha.
Teede seisunditasemed
Seisunditasemetest on muidugi räägitud igal aastal, kuid meeldetuletuseks tasub need lühidalt üle korrata. Pärnu puhul võime üldistades kõnelda kahest: kõrgeimast ja keskmisest seisunditasemest. Numbrite keeles on tegu vastavalt neljanda ja teise seisunditasemega ja need kehtivad kõigil nädalapäevadel.
Seadus nõuab, et kõrgeima seisunditasemega ehk Pärnu mõistes põhitänavatel tuleb lumetõrjega alustada kohe saju alguses. See tähendab, et tänavaid hakatakse sahatama juba öösel, juhul kui sadu peaks linna tabama öötundidel. Seisundinõuded tuleb täita viie tunni jooksul pärast saju lõppu.
Lähinädalatel ehk esimeste külmade ilmadega on kindlasti olulisim libedusega seonduv. Libedustõrjet tuleb teostada ehk seaduses sätestatud haardetegur tagada nelja tunni jooksul alates libeduse tekkimisest.
Sellelgi juhul on hooldemeeskonnad ööpäev ringi valmis reageerima, näiteks olukorras, kus õhtul veel sajab vihma, aga öötundidel hakkavad niisked tänavad jäätuma.
Pärnu linnas on kõrgeima tasemega teid kokku 58 kilomeetrit, sellele lisandub 30 000 ruutmeetri jagu parklapinda. Pärnus kiireimat reageerimist ja puhastamist ning libedustõrjet nõudvad tänavad on põhimagistraalid ehk põhiosas need, mida mööda sõidavad ühissõidukid. Ühesuunalisi ja kaherealisi tänavaid on neist 45,4 kilomeetrit, kolme- ja neljarealisi 12,6 kilomeetrit.
Keskmise seisunditasemega tänavaid on Pärnus 134 kilomeetrit, lisandub 8000 ruutmeetri jagu parklaid ja selle taseme puhul on just libedustõrje esmatähtis. Libedustõrjeks on aega maksimaalselt kaheksa tundi, lumetõrjeks kuni 12 tundi pärast saju või tuisu lõppu.
Kuid et linnas ei liikle ainult autod, vaid jalakäijadki, on sätestatud kõnniteede hooldamise nõuded. Pärnus on 133 000 ruutmeetrit kõnniteid ja bussipeatusi, mida meie hooldame, ja nende puhul on hooldustsükliks kaheksa tundi.
Eeltoodu on siiski vaid nõuded, mis sätestatud paberil. Mõistab ju igaüks, et varahommikul kella poole kuue ajal algavas tihedas lumesajus pole realistlik, et kõik linnatänavad kella seitsmeks puhtad on. Tegelikult töötavad jätkuva lumesajuga sahad ja puisturid pidevalt, kuniks sadu on lõppenud ja teed puhtad ning soolatatud. Seejärel saab alata lumevedu, kuid seda linna liikluskoormust silmas pidades alles alates õhtutundidest kuni ööni välja.
Ekstreemsemate olude puhul, kui nelja tunniga sajab vähemalt kümme sentimeetrit lund või koos suure koguse lumega kaasneb tuisk, on tegu kriisiolukorraga.
Eks neid suuremaid sadusid mäleta viimasest paarist talvest kõik. Neil päevadel ja öödel töötavad masinad ja mehed sisuliselt ööpäev läbi esmase eesmärgiga tagada teede elementaarne läbitavus.
Pidev valmisolek
Otsapidi oma kohalejõudmisest juba märku andnud talveks oleme oma Pärnus talihoolet tegevate partneritega kindlasti valmis. Nii möödunud kui tulevateks öödeks ilmajaama prognoositud külmakraadide tõttu hoiavad meie valvemeeskonnad ilmaoludel pilku peal, esmajärjekorras piirkondadel, kus libedus on kõige kiirem tekkima. Üks näiteid on Rääma linnaosa, mis lähedal asuva raba mõjul on külmale üsna vastuvõtlik.
Teisalt on selge, et absoluutselt kõigil Pärnu linna kvartalisisestel ja kõrvaltänavatel hommikuseks töölesõiduks lume- ja libedustõrjega lõpuni valmis ei jõua. Nii esimestel hallapäevadel ja vaid siin-seal ettetulevate libedamate lõikude puhul kui tugevamate sadude tulles on esmatähtsad eelmainitud 58 kilomeetri jagu põhimagistraale. Järgnevad teise seisunditaseme teed, millele ju pikem hooldustsükkelgi antud on.
Kogu linna tänavavõrk koos kõrvalteedega saab kaetud siis, kui paljud elanikud on töölesõidu või pereliikmete kooli-lasteaeda viimise juba ette võtnud. Seepärast on esimeste öökülmade ja lörtsiste ilmade valguses oluline nii teehooldajate operatiivne reageerimine kui eraldi iga liikleja valmistumine halvenenud ilmaoludeks.
Kindlasti on nii mõnigi lugeja enda sõiduriistale juba talverehvid alla pannud ja kahtluseta on neist abi. Ent naastrehve ei soovi paljud enne “päris” talve kasutada ja linnatänavatel klõbistades tänavat ega rehve asjata kulutada.
Enamgi: igale liiklejale on ju selge, et esimestel libedatel päevadel tuleb ettevaatlik olla nii talverehvidega kui ilma. Külm ja libedus nõuavad eriti just alguses, kui veel selgesti meeles suvised sõiduvõtted, ettevaatlikkust. Kuigi see on kulunud tõde, ei tee paha seda enne esimesi öökülmi ja teedel esinevat jäiteohtu korrata.
Kui teedel on jäidet, peab just hommikuti tööle-kooli-lasteaeda sõites eriti tähelepanelik olema, sõltumata sellest, kas libedustõrjemasin on juba kodutänava läbinud või tegutseb alles kõrvalkvartalis.
Pärnakad võivad kindlad olla, et kõik saha- ja puisturimehed töötavad algaval külmal hooajal juba varastel öö- ja hommikutundidel selle nimel, et teed-tänavad vastaksid nende suhtes kehtestatud seisundinõuetele. Ent esimeste hallade tulekuks saab meist igaüks juba oma mõttes valmistuda.
Turvalist teed meile kõigile!