Näitusel avaneb nõukogude tegelikkus

Silja Joon
, kultuuritoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigil, kes saali astuvad, vajub nägu seda kremplit uurides naerule, tõdes Pärnu muuseumi projektijuht Elmar Trink omaaegseid imeasju uurides.
Kõigil, kes saali astuvad, vajub nägu seda kremplit uurides naerule, tõdes Pärnu muuseumi projektijuht Elmar Trink omaaegseid imeasju uurides. Foto: Urmas Luik

Pärnu muuseumi näitusel avaneb veneaegne varinähtus, mida nimetati defitsiidiks. Väljas on toonane “kohustuslik” Marati ihupesu, Orto kosmeetika ja beebivarustus kuni pesukaitseteni ning palju muudki naljakat.


Pärnu muuseumi teise korruse näitusesaalis näeb 30. aprillini tervishoiumuuseumi väljapanekut “Defitsiidist hügieenis Nõukogude Eestis”.



Pilkupüüdvate esemete ja raamatute kõrval algab väljapanek dokumentidega, kus omaaegne tervishoiumuuseum palub parteikomitee agitatsiooni ja propaganda osakonda eraldada ajakiri Burda.



Järgnevad stendid, kus saab ülevaate, mida kujutasid endast kommunistlikud laupäevakud ning millised nägid välja avalikud tualetid ja saunad. Ausalt öeldes ei mäletanudki, et need nii kohutavad olid. Selgub, et olukord pealinna esinduskohvikutes ja restoranides polnud sugugi parem: nende köökides valitses pidev epideemiaoht.



Oma silmaga saab vaadata, millised nägid välja emade-vanaemade hügieenisidemed 50ndatel-60ndatel, millist pesu siis kanti (100 aastat tagasi ei kandnud maarahvas mingit pesu), millised olid lutipudelid, mähkmed ja lapsevanker, missugune esimene Nõukogudemaal toodetud närimiskumm või toona levinud ripsmetušš.



Et WC-pabergi oli defitsiit, kasutati selleks ajalehte. Väljas on lokirullid ja tangid, mille külge juuksed kinni sulasid, ja sukkpükstest heegeldatud vaibakesed. Naised olid toona taaskasutuses märksa leidlikumad kui praegu.



“Sellele näitusele võiks tulla koos lapse või lapselapsega, et selgitada, mis ajal me oleme elanud,” rääkis muuseumi projektijuht Elmar Trink. Toredaid esemelisi ajaloonäitusi on kavas jätkata. Järgmisena riputatakse üles tervishoiumuuseumi väljapanek “Bakterid - meie nähtamatud sõbrad ja vaenlased”.



Laupäeval, 4. aprillil kell 14 jätkub Lydia Koidula memoriaalmuuseumis (Jannseni 37) muuseumitundide sari.



Seekord on vaatluse all praost Mihkel Suigussaare tegevus, kes pärast Carl Robert Jakobsoni surma oli Pärnu põllumeeste seltsi president ning kogus Jakobsoni lesele raha oksjonil müüdud Kurgja talu tagasiostmiseks. Tundi juhatab Rein Tomson. Sissepääs kümnekroonise muuseumipiletiga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles