Maanteeamet: suviseid sõidutingimusi pole võimalik talvel tagada
30. oktoober 2012, 15:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeameti kinnitusel ei ole ka kõige kõrgema seisunditaseme nõude puhul võimalik talvel tagada suvistega võrdseid sõidutingimusi ja juhid peavad talvel olema valmis võimalikuks libeduseks.
Riigimaanteed on jaotatud tee seisundinõuete määruse alusel kolmeks seisunditasemeks, teele määratud seisunditasemest oleneb tehtava hoolduse sagedus ja maht.
Teedel alates aasta keskmisest liiklussagedusest 3000 autot ööpäevas on üldjuhul nõutav kolmas seisunditase, mis tähendab ebastabiilsetes oludes libedustõrje tegemist nelja tunni jooksul pärast selle tekkimist ja lumetõrjet viie tunni jooksul pärast lumesaju lõppu. Maanteeameti kinnitusel tehakse loomulikult ka ennetavat libedustõrjet ja lumesaju ajal lumetõrjet. Teehooldajad ei oodata kolmanda seisunditasemega maanteede puhul lumesaju lõppu, vaid jälgivad, et lumekihi paksus teel kriitiliseks ei muutuks. Öötundidel kehtivad sellistel teedel tase madalamad nõuded.
Kolmanda seisundistasemega on Eesti suuremad ja elavama liiklusega maanteed, näiteks Tallinna ringtee, Tallinna-Narva, Tallinna-Tartu-Luhamaa, Tallinna-Pärnu-Ikla, Tallinna-Virtsu-Kuressaare, Tallinna-Haapsalu, Jõhvi-Tartu-Valga ja Rakvere-Pärnu maantee.
Alates 1000 autost ööpäevas on teedel üldjuhul teine seisunditase. Sellel tasemel tehakse regulaarselt libedustõrjet, kuid ei ole kohustust teepinna lume- ja jäävaba hoidmiseks. Pikemad on hooldustsükli ajad – lumetõrjele 12 tundi, alates lumesaju või tuisu lõpust ja libedustõrjele kaheksa tundi pärast libeduse tekkimist. Ka sellel tasemel on öötundide nõuded leebemad.
Teise seisunditaseme alla käivad näiteks teed Rapla ja Järvakandi, Tartu ja Põlva, Rakvere ja Mustvee ning Vändra ja Suure-Jaani vahel.
Ülejäänud maanteedel, mis jäävad liiklussageduselt alla 1000 auto ööpäevas, on esimesel seisunditasemel. Sellistel teedel piirduvad tehooldajad üldjuhul lumetõrje tegemisega, libedustõrjet tehakse ainult ohtlikel teelõikudel, milleks on järsud tõusud, langused ja raudteeületuskohtade lähedus. Muudel lõikudel toimub libedustõrje tegemine ainult erandlike olude korral.
Talihoolet riigimaanteedel teevad ettevõtjad, kes rakendavad kogemustega spetsialiste ja kaasaegset hooldetehnikat. Teehooldajate käsutuses olev masinapark ulatub 330 masinani. Olulisima töö, milleks on lume- ja libedustõrje, teevad ära 165 baasmasinat, töötades kas saha, sahkade või puisturiga või nende seadmetega korraga. Lumetõrjeks on kasutada veel 79 teehöövlit ning lisaks traktorid ja teede ülevaatuse patrullautod.
Maanteeamet soovitab kõigil liiklejatel arvestada, et teehooldajad tagavad hoolduses seisundinõuetega kehtestatud taseme, kuid suvist teed talvel loota ei tasu. Amet kinnitas, et ka saabuval talvel tuleb päevi, kui teekasutajatel tuleb leppida libeduse ning lumesajust ja tuisust tingitud raskete sõiduoludega
Amet soovitab ebasoodsate ilmaennustuste korral enne autorooli istumist järgida maanteeinfokeskuse hoiatusi. Maanteeamet tuletab kõigile liiklejatele meelde, et kui maanteeinfokeskus soovitab liiklusesse mitte minna, siis on selleks mõjuvad põhjused.