Eesti loodushoiu keskus, Eesti keskkonnaühenduste koda ja Eesti maaülikooli limnoloogiakeskus pöördusid keskkonnaministeeriumi poole soovitusega jätta AS Rajule andmata vee erikasutusluba elektrijaama ehituseks.
Vaidlus Sindi paisu üle sai taas hoogu
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
3. november 2012, 09:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aga just seda on Sindi paisu omanik Raju (ostis pankrotistuvalt vabrikult paisutammi 2001. aastal) riigilt pikemat aega taotlenud.
“Leiame, et Sindi paisul ei tohiks lubada elektri tootmist, kuna selline tegevus mõjub kahjulikult sealse Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ning mõjutab negatiivselt ala kaitse eesmärki,” seisab kolme keskkonnaühenduse ühispöördumises.
Tänavu veebruaris avalikustati Sindi paisule kavandatava hüdroelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm, mille järgi tuleb Ramboll Eesti ASil esitada keskkonnaministeeriumile hüdroelektrijaama ehitamisega kaasnevate keskkonnamõjude aruanne. See peaks ootuste kohaselt valmima veel tänavu ja tulevaks kevadeks küpsema ministeeriumis otsus, mida omanik võib Sindi paisul tegema hakata ja mida ta ei tohi.
Keskkonnaministeerium, lähtudes Euroopa Liidu veedirektiivist, kehtestas 2004. aastal nõude kindlustada 1. jaanuariks 2013 kalade läbipääs Pärnu jõe paisutammidest. Kui Kurgja, Jändja ja Türi-Särevere paisul on see ettenähtud ajaks tagatud, siis Sindis mitte.
Ehitaja kava
Raju elektrijaama ehituse kava näeb näeb ette vana, 1970. aastail ehitatud tammi kasutu kalatrepi rekonstrueerimise ja uue, looduslikku tüüpi kalatrepi ehitamise jõe paremkaldale. See oleks 170 meetrit pikk ja langusega 1,8 meetrit. Peale selle ehitataks paisupoolsesse ossa kambertüüpi kalapääsu regulaator.
“Kui keskkonnaamet meie kava heaks kiidab, alustame hüdroelektrijaama ehitusega 2013. aastal,” lubas Raju üks omanikke Andres Piiber.
Samal ajal on teadlased hinnanud Pärnu jõe kalastiku seisundi ülalpool Sindi paisu halvaks ja aastatega olukord üha süveneb.
Pärnu jõgi on osa kalaliikide, nagu lõhe, jõe- ja meriforelli, vimma, silmu, võldja, hingu ja harjuse kudemispaik, kuid Sindi pais ei lase neil oma looduslikesse kudemispaikadesse ujuda. Nii et potentsiaalsest kudealast saavad kalad kasutada ainult väikest osa: suudmest tammini kulgevat 15 kilomeetri pikkust alamjooksu.
Ühispöördumises tuletatakse keskkonnaministeeriumile meelde, et Pärnu jõele jääb Eesti kõige ulatuslikum vooluveekogudel olev loodusala, mille pikkus on 120 kilomeetrit ja pindala 800 hektarit.
Keskkonnakaitsjad on veendunud, et pais praegusel kujul on peamõjur paljude kalaliikide, mitme veelinnu ja koguni saarma populatsiooni nõrgenemisel.
Pöördumises öeldakse, et hüdroelektrijaama rajamine paisule halvendab olukorda.
“Halvimal juhul võib see põhjustada Pärnu jõe ainukese allpool Sindi paisu asuva koelmuala hävimise, väga tõenäoliselt aga selle kvaliteedi halvenemise määral, mis kahjustab kõiki siirdekalu, samuti paikseid kalaliike,” märgitakse ühispöördumises.
Uuritud variandid
Sindi paisul kaladele läbipääsu tagamise võimalusi uuriti 2006.-2007. aastal mitme sõltumatu ekspertgrupi osavõtul.
Parimateks lahendusteks loeti paisu eemaldamist ja looduslikku tüüpi kärestiku rajamist või paisu osalist lammutamist ja tammist ülesvoolu tugimüüride vahele kruusaga täidetud kalarambi ehitamist.
Kaalumist väärivaks arvati looduslähedaste kalapääsude rajamine mõlemale kaldale.
Halvaks peeti kõiki koos hüdroelektrijaama ehitusega kaasnevaid lahendusi.
Kõige halvemaks aga olukorra jätmist nii, nagu see on, kui ette ei võeta midagi ja kasutu kalatrepp on püsinud poolsada aastat.