Planeedi iga elanik võiks saada kingiks köömne

Silja Joon
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Kingisepal on nii palju köömneseemneid, et igale koduplaneedi elanikule saaks ühe anda, tagaplaanil paistab Kingsepa talu tore tornidega katus.
Andres Kingisepal on nii palju köömneseemneid, et igale koduplaneedi elanikule saaks ühe anda, tagaplaanil paistab Kingsepa talu tore tornidega katus. Foto: Ants Liigus

Vahenurme kandi Kuninga küla Kingsepa talu põllumees Andres Kingisepp on aastaid oma põldudel köömneid kasvatanud ega ole sellest loobunud, ehkki köömnekasvatajatele euroliidu otsetoetusi ei maksta.

Köömneid kasvatatakse talus juba 1991. aastast. Tegu on põllu- ja tehnikameestega, tundub perepead ja -poega jälgides, kellega parajasti metsaveomasina remont käsile on võetud.

Maitseaine leiva sisse

Tänavu tegi peremees mitmekümnele hektarile köömnekülvi. Otsetoetust Kingisepale maitsetaime kasvatamise eest ei maksta, aga PRIAst (põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet) saab ta pindalatoetust.

“Kevadel külvad, esimesel aastal ei saa midagi, teisel aastal saad esimese ja kolmandal teise saagi,” iseloomustab peremees. Köömnelõhnalises laoruumis ootavaid köömnekotte näidates lisab ta kelmikal moel, et tal on nii palju köömneseemneid, et igale planeedi elanikule saaks ühe anda.

Seeme pärineb Venemaalt ja kogu toodang läheb maitseainete- ja leivatööstusele.

Köömneid koristatakse juulist augustini kombainiga, kuivatatakse seejärel kohalikus Oil Seedsi kuivatis, puhastatakse kahes sorteerijas ja pannakse kottides salve.

Esimesel külviaastal võib teha umbrohutõrjet, teisel aastal enam ei või. Kasvatamise juurde kuulub nii vaheltharimine kui väetamine.

Kingisepp räägib, et tänavu suvel kasvas umbrohi vägevasti ja köömned lausa uppusid selle sisse. Kui tavaliselt jätab talunik köömnevilja koristades purustatud taimevarred põllule, siis sel suvel viidi kõik minema, et umbrohuseemet mulda ei jääks.

Köömnekasvatuse kõrval on Andres Kingisepp lahtiste kätega mees, kel metallitöö peale andi. Taluõuel ringi vaadates selgub, et peremehel on silma ilu suhtes, aga ka leiutajasoont. Oma väike metalli- ja puutöökoda lubab teha nii mõndagi.

Kuldsete kätega

Peremees on kujundanud ja katnud vana taluhoone katuse omapäraste, tornikiivritena mõjuvate vintskappidega, mille kohta ta naljaga pooleks ütleb, et kui kirik kaugel, tuleb oma katus kiriku kombel kaunistada.

Omaette vaatamisväärsus on kolmemeetrine pügamist ootav tihe kuusehekk. Ehitustöödeks ja selle rohelise müüri hooldamiseks ehitas mees liikuvad tellingud. Esmalt palubki ta metallagregaati tutvustades mõistatada, millega tegu. Selgub, et tellingud on Kingisepa enda välja mõeldud ja valmistatud.

Seadeldis on ehitatud traktori peale, kusjuures tellingu käppi saab vajadusel maha toetada. Liikur on nii omapärane, et sobiks ilmselt suurepäraselt maanteemuuseumi eksponaadiks.

Köömen

* Teravsooja, kergelt mõrkja maitsega. Arvatavasti Euroopa vanim maitseaine, kasvab hästi Eestiski. Kuningas Salomoni lemmikmaitseaine.

* Seemnete koostises on kõige rohkem süsivesikuid, täpsemalt kiudainete hulka kuuluvad polüsahhariide, aga ka valke ning mono- ja polüküllastamata rasvhappeid. Vähemal määral leidub köömnetes parkaineid, flavonoide, fütontsiide, vaike, vahasid ja kergesti lenduvaid eeterlikke ühendeid, nagu karvoon, limoneen, karvakrool, pineen, mis annavadki köömnele iseloomuliku lõhna ja maitse. Liigsel tarbimisel võivad seemnetes leiduvad eeterlikud õlid seedekulglat ärritada.

* Köömneteed soovitatakse imetavale emale rinnapiima eritumise soodustamiseks, see tõstab söögiisu ja võtab ära tuuletõmbusest tingitud peavalu.

Allikas: Pärnu Postimees

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles