Jaan Põlma: Pärnut pimendatakse reegliteta

Asso Puidet
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaan Põlma.
Jaan Põlma. Foto: PP

Pärnu linnavalitsuse veebilehel “Küsi ametnikult” rubriigis puhkenud meelepahatorm tänavavalgustuse või õigemini selle puudumise üle viitaks justkui sellele, nagu oleks linn asunud kulude kärpimiseks senisest veel laiahaardelisemalt tänavaid pimendama.

Linnavalitsuse majandusosakonna tehnovõrkude peaspetsialisti Jaan Põlma kinnitusel see siiski nii ei ole. Hoopis vastupidi.

Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna peaspetsialist Jaan Põlma, kas tänavu käib pimendamine vanas taktis ehk üle ühe pirni keeratakse välja või on mindud rütmile “kaks pirni välja, üks põlema”?

Pimendamise kohta ei ole kehtestatud reegleid. 2010. aastast on rakendatud põhimõtet, et valgustust vähendatakse linna eri piirkondades selliselt, et piirkond ei jääks täiesti pimedaks.

Oleme lähtunud sellestki, et vähendamist ei toimu magistraalidel, suurematel ristmikel ega bussipeatustes.

Kas siis on laiendatud pimendatavate tänavate hulka?

Vastupidi. Sellest aastast oleme hakanud valgustust järk-järgult tagasi lülitama. Seda on juba tehtud Vana-Pärnus, Mai ja Suur-Jõe tänaval. Samuti on valguspunkte asendatud ökonoomsematega, palju on tehtud parandustöid.

Kas tänavate pimendamine, mis, nagu eilses lehenumbris märkis Pärnu politseijaoskonna juht Tõnu Kivis, mõjutab otseselt ja kaudselt inimeste turvatunnet, ikka tasub end ära? Ehk kui palju raha on pirnide väljakruttimisega suudetud säästa?

Linnaeelarves on valgustite hoolduseks, korrashoiuks, remondiks ja elektri eest tasumiseks käesoleval aastal plaanitud 369 690 eurot. Möödunud aastal oli summa eelarves sama.

Samal ajal oli linna välisvalgustuse punktide arv 2010. aastal 6250, 2011. aastal 6500 ja 2012. aastal 7000 (neid on lisandunud uute teede ehitusega).

Kui vaadata lisandunud valguspunktide arvu, lampide väljavahetamist ökonoomsemate vastu, oleme suutnud hästi majandada. Ehk mõningane kokkuhoid, kui seda on saavutatud, on võimaldanud soetada uusi, senisest ökonoomsemaid valgusteid.

Teisalt ei saa aastaid võrrelda. Valguspunktid töötavad fotosilma abil, mis tähendab seda, et teatud pimenemise astmel lähevad tuled põlema ja hommikul valgenedes kustuvad. Eelmisel aastal samal ajal oli maas suur lumi, mis muudab ümbruse valgemaks, seetõttu lähevad lambidki õhtul hiljem põlema. Sellel aastal lund pole ja ilm on olnud viimasel kuul üsna sombune ja pime.

Samuti on 369 690 euro suurusest summast keeruline eraldi välja tuua elektri kokkuhoidu numbriliselt.

Mõni aasta tagasi räägiti Mai ja teiste suurte elurajoonide linna tänavavalgustusvõrgust väljalülitamisest. Kui kaugel see protsess on? Kas kortermajade hoovide valgustus tuleb linnarahval ühiselt kinni maksta või on see nüüd jäänud korteriühistute kanda?

Protsess on lõpukorral. Ühistud on ise valgustust välja ehitanud, linnalt üle võtnud või halvimal juhul on kinnistu pime.

Jätkuvalt pakume välja võimaluse, et korteriühistud (korterelamud) võtaksid nende kinnistutele jäävad postid, liinid, valgustid üle ja ühendaksid oma maja elektritoitele.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles