“Sinna tulevad Bruno ja Giovanni maja, ühekorruselised jäneste majad, Oskari kuur – mäletate Oskarit, jah?” pajatas peaminister Andrus Ansip valitsuse pressikonverentsil innustunult Tahkuranna valda rajatavast Lottemaast, mis toonaste plaanide kohaselt pidanuks valmima tänavu suvel.
2010. aasta sügisel oli usk ettevõtmisse vankumatu. Ka riigi kõrgeimal tasemel. Ja ega toona peale idee ega usu palju rohkem olnudki. Nüüd on kokku 6,5 miljonit eurot maksma mineva teemapargi tarvis olemas Ettevõtluse Arendamise sihtasutuselt (EAS) lõppeva aasta veebruaris eraldatud 3,2 miljonit eurot ja miljon eurot erainvestoritelt. Aga juba hakkab usk mõranema.
Tänavu kevadel, pärast esimest läbikukkunud riigihanget, kui selgus, et ehitamine on 2010. aastal plaanitust kolm miljonit eurot kallim, saatis kultuuriminister Rein Lang EASile mureliku kirja. Pärides, missugused on uued lahendused, hankes tehtavad muudatused ja kas projekti elluviimine on ajaliselt reaalne.
Tollal kinnitas arendaja SA Leiutajateküla nõukogu esimees Rein Malsubi, et muretsemiseks pole põhjust, mahte on mõneti koomale tõmmatud ja Lottemaa avamine 2013. aasta suvel igati reaalne. Kuid suve lõpus lükati teemapargi valmimine 2014. aasta kevadesse. Seda pärast järjekordse riigihanke läbikukkumist, kui sai selgeks, et mahtude kärpimisele vaatamata on endiselt puudu kaks miljonit eurot.
Lahendusi otsitakse
Nüüdseks on kahtluseuss hakanud närima ka regionaalminister Siim Kiislerit, kes läinud nädalal pöördus Malsubi poole umbes samade küsimustega kui Lang kevadel, juhtides tähelepanu asjaolule, et EASile esitatud taotluse rahuldamise otsuses on kinnitatud projekti elluviimise perioodina 18. august 2010 kuni 18. august 2013. Sellest ajast on järele jäänud 9,5 kuud ja eraldatud toetusrahast on praeguseks kasutatud 13,2 protsenti.
Ühtlasi palus minister end teavitada kallinenud projekti võimalikest katteallikatest. Neid sihtasutuse nõukogu nüüd otsibki või peab otsima, leiab Pärnu maavanem Andres Metsoja, kes on jätkuvalt seda meelt, et Lottemaa peab valmis saama.
Malsubi kinnitusel on sihtasutus otsinud lahendusi, mis võimaldaksid projekti maksumust vähendada, teades samal ajal, et lisarahata hooneid ehitama hakata ei saa. “Tegelemegi praegu sellega, et leida lisarahastust. Pärnumaa omavalitsused on otsustanud Lottemaasse investeerida, kuid suuremat osa rahast otsime,” tunnistas ta.
Raha leidmisega hakkab kiireks minema. “Kui 2013 lõpp ei ole selge, on raske loota, et järgneva üheksa kuuga tuleb täielik selgus majja,” tõdes Metsoja, et aeg tiksub ettevõtmise kahjuks.
Kui 2014. aastaks teemaparki valmis ei saada, tuleb raha EASile tagasi anda. Kaasa arvatud see osa, mis atraktsioonide ja eksponaatide tootmiseks juba kulutatud. “Kui Lottemaa teemaparki ei tule, siis ilmselt ei ole võimalik neid kasutada kusagil mujal või öelda Euroopa Liidule, et tahtsime Lottemaad teha, aga saime ainult atraktsioonid,” sõnas maavanem.
Pealegi, kui Lottemaa aastal 2014 ei valmi, tuleks johtuvalt sellest, et perioodiks 2014–2020 turismiinvesteeringuid EList ette nähtud ei ole, Lottemaa valmis ehitada puhtalt riigi või erasektori rahaga. “See tähendab, et järgmiseks seitsmeks aastaks lõikaksime selle võimaluse ära,” nentis Metsoja, et enam ei jää laveerimise ruumi.
Mitte just tulutoov investeering
Selge on seegi, et kolmandat riigihanget pole mõtet teha enne, kui on leitud investor või lisaraha. “See oleks tegevuse pärast. Uskuda võib ju igasugu asju, aga ei ole mõtet olla sinisilmne,” sõnas Metsoja.
Teoreetiliselt saaks kärpida veel projekti mahtu ehk jätta mõne objekti ehitamata, ent see pole reaalne. Sellega ei nõustu Metsoja andmetel Lottemaa kontseptsiooni loojad ega EAS, kuna siis kaugeneks projekt liialt sellest, millele 2010. aastal toetus anti.
Pärnumaa omavalitsuste liidu kaudu on omavalitsused valmis Lottemaa valmimist toetama 300 000 euroga, millest laias laastus pool peaks tulema Pärnu linna eelarvest. “Aga see raha tuleb ainult siis, kui leitakse ka ülejäänud puuduv osa,” märkis maavanem. “Seda raha ei ole seni keegi pannud.”
Ent kust saada ülejäänud 1,7 miljonit eurot? Metsoja sõnade järgi võib loota, et kui CO2 kvoodi müügist saadud raha lõpeb – ehitussektorile anti sellega tugevalt tööd, – langevad ehitushinnad. Mõningate ekspertide hinnangul koguni 20 protsenti.
On kaalutud varianti teha eraldi riigihanked teemapargi eri rajatiste suhtes. See võimaldaks hangetes osaleda väiksematel pakkujatelgi ja nii tugevneb hinnakonkurents. Teisalt muudab selline lähenemine projekti juhtimise ülikeerukaks. “Praegu, selles meeskonnas pole meil sellist projektivõimekust, mis suudaks seda ühtlaselt juhtida, et kõik etapid valmiksid samal ajal,” nentis Metsoja.
Samuti võiks kaaluda erainvestorite kaasamist. Paraku ei paista investeering ettevõtmisse, mis peab küll ennast ära majandama, kuid ei tohi tulu toota, võimalikele rahastajatele ahvatlev. “Rääkides investorile, et “sa tuled projekti, mis ei saa tulu toota, mis tähendab, et dividende ei ole võimalik võtta”, on selliseid ettevõtteid tänapäeval Eesti turult leida väga ebaloogiline,” tunnistas Metsoja, et sisuliselt peaks investor annetama selle raha.
Küll võiksid kohalikud omavalitsused Metsoja hinnangul piirkonna arengu nimel puudu oleva raha kokku panna. “Kui mina oleks üks omavalitsuste juhte selles piirkonnas, kaaluks ma seda tõsiselt,” sõnas ta.
Vara veel loobuda
“Võib-olla tulebki mõne objekti puhul öelda, et “olgu, kui te ei ole üldse alustanud, ärme siis enam edasi liigu ja kasutame selle vabanenud raha teiste objektide valmis tegemiseks”,” püstitas Metsoja hüpoteesi. “Aga kindlasti ei viljele me sellist algatust Lottemaa puhul.”
Mõistagi on sama meelt Malsubi. “Olen veendunud, et Lottemaasse tehtud investeering tasub end ära ja on kogu riigile kasulik,” kinnitas ta.
Sihtasutus on seadnud eesmärgiks tuua aastas Eestisse ligikaudu 30 000 välisturisti oma nädalast perepuhkust veetma. Arvestades statistikat, tooks see riigile turismitulu umbkaudu kümme miljonit ja otse käibemaksuna kaks miljonit eurot aastas. “Rääkimata lisatöökohtadest ja üldisest positiivse ja peresõbraliku kuvandi loomisest,” lisas Malsubi.
Lottemaast loobuda oleks piinlik sellegi tõttu, et nii või naa paistab Pärnumaa silma turismisektori arenduseks ette nähtud euroraha nadi kasutajana, nagu maavanem tänase Pärnu Postimehe arvamusküljelgi kirjutab.
“Kõige tobedam olekski see, et järgmiseks finantsperioodiks selle jaoks raha ei ole, aga meie loobume väga heast ideest, sest me ei suuda leida vajalikku summat,” avaldas Metsoja arvamust, et Lottemaast tuleb kinni hoida viimase võimaluseni. “Kõige lihtsam oleks, kui tuleks üks hea onu, ütleks, et “mulle see Lotte asi meeldib, ma arvan, et Eesti rahva tulevik seisnebki lastes ja noortes peredes”, paneb raha lauale ja ütleb, et “tehke see asi ära”,” muigas Metsoja. Paraku ei ilmu rikkaid Kanada vanaonusid päris elus just tihti välja.