Üks perioode hakkab läbi saama. Jutt käib Euroopa Liidu viimasest rahastusperioodist 2007–2013. Aeg on hakata otsi kokku tõmbama ja kokkuvõtteid tegema.
Andres Metsoja: Rahuloluks pole jätkuvalt põhjust
/nginx/o/2016/01/20/4890215t1h864d.jpg)
28. november 2012, 10:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tutvudes eri allikate, sealhulgas struktuuritoetuste registri andmetega, näeme, et Pärnumaa on Eesti 15 maakonna seas kuuendal kohal ELi struktuuritoetuste kasutamise poolest elaniku kohta. Loomulikult saame kinnitust tartumaalaste tublidusele, sest neile kuulub esikoht.
Kahjuks on seis palju hullem turismiinvesteeringutega. Vihjan Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse (EAS) toetustele selles valdkonnas. Võttes ette viimase kättesaadava statistika (EASi toetusel tehtud turismiinvesteeringud 2007–2011), näeme, et Eesti sihtkoht number kaks, Pärnumaa, on kõigest 13. kohal.
Pean silmas EASi turismiinvesteeringute mahtu seoses voodikohtade arvuga. Lisame fakti, et Tallinna kõrval paistab just Pärnu silma välisturistide ööbimiste suurima osa poolest: vastavalt 90 ja 74 protsenti. See on väga oluline meie teenuste ekspordile mõeldes.
Esiteks, eeltoodu taustal on arusaadav regionaalministri ja minu ning paljude teiste mure Lottemaa saatuse pärast. Lisades, et hetkeseisuga on järgmisest ELi finantsperspektiivist (2014–2020) turismiinvesteeringud välja jäänud, ei saa juttugi olla teemapargist loobumisest.
Peame leidma lahenduse olukorras, kus hangete tulemina on kallinemine umbes kaks miljonit eurot. Siinkohal oleme kärpinud projekti mahtu, samal ajal püüdnud leida tasakaalu, säilitamaks teemapargi sisu. Aktiivne suhtlus poliitikutega lisarahasüsti suhtes ei ole seni vilja kandnud.
Lastele mõeldud teemapark tundub kuidagi kauge ja investorite leidmine on olnud raskendatud, kuna iga lisaeuro viib tasakaalust omaosaluse määra. Kui aga peaksime hakkama Lottemaad realiseerima omaosaluse määraga 50 protsenti, mida rakendatakse ettevõtlusprojektide puhul, siis praeguse 15 protsendi asemel ei saaks asjast asja päris kindlasti. Selline lähenemine muudaks teenuse hinna nii kõrgeks, mis omakorda seaks piirid külastajate arvule. Tekib küsimus: kellele ja mida me avaliku rahaga teeksime?
Tunnustan kohalike omavalitsuste algatust Pärnumaa omavalitsuste liidu kaudu, eesotsas Pärnu linnaga. See on väga oluline ja põhimõtteline samm koondada veel 300 000 eurot Lottemaa toetuseks.
Peale selle on Pärnu linn võtnud kanda Tahkuranna valla territooriumil asuva Via Balticaga piirneva juurdepääsutee aluse maa soetamise.
Maanteeamet on oma 2013. aasta tööde kavas arvestanud juurdepääsutee väljaehitamisega. Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse nõukogu on võtnud juba idee idanedes laenuriski, et toetada Lottemaa projekteerimist.
Kahjuks kõigest sellest veel ei piisa, kuid ma olen kindel, et senitehtuga ei ole Pärnumaa võtmeisikud nahka korralikult higisekski saanud. Pool distantsist on läbitud, raske on, pinge kasvab, aga vaim on tugevam kui kunagi varem.