Järjest enam teenuseid kolib internetti, juba mõnda aega saab soovija Eestiski õppida liiklusteooriat koolitundidesse sõitmata täiesti seaduslikult virtuaalmaailmas.
Autojuhiks aitab internet
2. detsember 2012, 17:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis pakub e-õpet näiteks OÜ Teooria teenuste kaudu üle 30 Eesti autokooli, neist Pärnus Go autokool. Kui piiri taha vaadata, siis OÜ Teooria juhatuse liikme Karin Orase väitel näiteks USAs ja Suurbritannias juhiloa taotlejaid teooriatundides käima ei kohustata, Lätis-Leedus e-õpet veel ei pakuta ja Poolas pole see seni lubatud.
Näeb see Eestis välja nii, et tulevane sõidukijuht registreerub kursusele teenusepakkuja kodulehel või mõne e-õppe pakkujaga koostööd tegeva autokooli kaudu ja saab, mõistagi selle eest makstes, ligipääsu virtuaalsele õppekeskkonnale.
“Teooria.ee materjal on esitatud videoloengute ja interaktiivsete õppetükkidena, mida saab soovi korral vaadata, kuni asi pähe kulub. Eesti ristmikest on tehtud 3D-animatsioonid, nii saab enne rooli taha istumist video järgi liiklemist õppida,” kinnitab OÜ Teooria kliendihaldur Priit Haidak. “Ka juhiloa taotlejale tavaliselt suurimat huvi pakkuvad maanteeameti omadega samadel põhimõtetel koostatud liiklustestid on virtuaalses keskkonnas olemas.”
E-õppe pakkujad toonitavad, et see õppevorm teeb elu lihtsamaks neil, kel töö või kooli tõttu aega napib või on autokooli kauge sõita. Kui internetiühendus olemas, saab ise valida aega, millal õppida.
Arvata, et koolitundides üldse käima ei pea, on siiski ekslik: e-õppijagi kohtub vastavalt riigi määrusega kehtestatud nõudele oma teooriaõpetaja ja kaas-õpilastega kolmes aktiivõppetunnis. Kui tal vahepeal küsimusi või probleeme tekib, saab nende kohta küsida õpetajalt virtuaalses õpikeskkonnas.
“Meie käivitasime Teooria.ee e-õppe 2008.–2009. aastast “Ajujahi” käigus, esimesed õpilased registreerusid 2010. aasta aprillis,” räägib Oras. “Go autokooliga algas koostöö 2011. aastal, kursuse lõpetanuid on üle 30, praegu õpib e-keskkonnas 16 autojuhiks soovijat.”
Oras toonitab, et e-õpe nõuab inimeselt ennekõike iseseisva õppimise võimet ja sobib kiire elutempoga inimesele. Mis puutub autokoolidesse, siis on Orase jutu järgi reaktsioone erinevaid. On nii e-teooriaõppega kaasa läinuid kui skeptikuid. Viimasena mainituid leiame Pärnustki.
“E-õpe võib olla hea, aga vaid täiendavana, põhiõpet see ei asenda,” arvab Aide autokooli juht Enn Saard. “Liiklus pole naljaasi, inimest on vaja suheldes õpetada. Praktika näitab, et muidu tuleb teooria sõidutundides üle rääkida. Aide autokool pole selle uuendusega kaasa läinud ja ilmselt ei lähegi kunagi.”
“Efekt oleneb inimesest, aga üldiselt ma e-õpet ei poolda,” väidab ka liiklusregistri Pärnu büroo juhataja Rein Näkk. “Autokoolis nähakse hästi, kes õppimisest huvitub ja asjale pihta saab ning keda on vaja aidata, seal on arutelud ja vaheeksamid, õpilased õpivad omavahel suheldeski. Sõidutundides ja eksamil on kooli- ja e-õppe vahe näha.”
Toetava õppematerjalina tunnustab e-õpet Pärnumaa kutsehariduskeskuse teooria- ja sõiduõpetaja Mati Koitmäe.
“Hea on see neile, kes mingil põhjusel tundi tulla ei saa ning mõne teema hiljem järele õpib, aga kõige paremad on siiski kontakttunnid, mida pooldab minu küsitluse andmeil 90 protsenti õpilastest,” kinnitab Koitmäe.
“E-õpe saab olla efektiivne siis, kui keskkond selleks on kvaliteetne ja materjal põnev. Selleks käib pidev arendustöö,” on Karin Oras Teooria.ee meeskonnast tuleviku suhtes positiivne. “Mitu autokooli liitus e-õppe keskkonnaga pärast seda, kui 2011. aasta suvel kehtestati e-õppe keskkonnale määrustega rohkem konkreetseid nõudeid, sealhulgas kontakttunde, kus õpilased saavad kaaslaste ja õpetajatega teemasid arutada.”