Audru ja Lavassaare vahel susiseb liitumismõte

“Eestis käsitletakse omavalitsusi ühe mudeliga, aga elanike arv ja pindala on erinev,” tõdeb Lavassaare vallavanem Ene Täht. Foto: Urmas Luik

Audru ja Lavassaare valla vahel susiseb taas liitumise mõte, kuigi avalikult ja ametlikult ei ole kummagi omavalitsuse esindajad sellest veel kõnelnud. Aasta alguses selgub, kas kolmas katse viib sihile.

Esimest korda arutati Audru valla algatusel liitumist Lavassaarega 1990. aastate teisel poolel. Teist korda oli haldusterritoriaalse korralduse muutmine volikogu päevakorras veebruaris 2009. Mõlemal korral lükkas väiksem naaber suurema kosjamõtted tagasi, nimetades peapõhjusena enamiku vallaelanike vastuseisu. Muutunud majandusolukorras on vastupidi ja väiksem naaber teeb suuremale serva.

“Praegu on see jutt küla tasandil, kuigi oleme ühinemist arutanud Lavassaare enda inimestega ja see tuleb vallavolikogu 11. detsembri istungi päevakorda,” ütleb Lavassaare vallavanem Ene Täht.

Tähe jutu järgi on mõttele tõuke andnud tõsiasi, et riigi rahastamismudelid ei taga väiksemate omavalitsuste toimetulekut, seepärast kaob poole tuhande elanikuga vallal omaette olemiseks kindlustunne.

Audru vallavanem Siim Suursild ütleb, et nemad ootavad piirinaabritelt kirjalikku liitumisettepanekut ja arutavad seda 10. jaanuaril vallavolikogu istungil.

Habemega teema

Piirinaabrite ühinemise mõttekus on päevakorral olnud üle 14 aasta. 1998. aastal kehtestatud Pärnu maakonna planeeringu asustuse ja haldusjaotuse peatükis käsitletakse Lavassaaret kui ülikitsa tagamaaga ühe ettevõtte asulat (nagu Tootsi) ja põhiprobleemina tuuakse esile, et üle 90 protsendi töökohtadest on otseselt seotud turbatootmise või turbatootjate teenindamisega.

Audru vald seevastu on Pärnu linna otsene tagamaa, mida iseloomustab intensiivne pendelmigratsioon, maakonna keskmisest noorem rahvastik ja suurem tööealiste osa ja praeguseks sotsiaalse taristu väljaarendamine.

Planeeringus toodud lähim eesmärk oli monofunktsionaalsete alevite (valdade) liitumine ümbritsevate valdadega 1999.–2002. aastal. Ei siis ega järgmistel aastatel koostatud haldusterritoriaalse ümberkorralduse kavade järgi järgnenud Audru ja Lavassaare vallas põhjalikku liitumisarutelu, mis viinuks nad ühe mütsi alla.

“Liitumine oleks väga mõistlik samm, sest parem hilja kui mitte kunagi,” nendib Pärnu maavalitsuse arengu- ja planeeringutalituse juhataja Heiki Mägi, pidades silmas habemega teemat. “Audru ja Lavassaare ühinemine on väga pikka aega üleval olnud, tavaliselt kardetakse suuremate külge minekuga, et elu hääbub, aga oluline on see, mis on tehtud. Jätkusuutlik areng tuleb mõistlikult läbi arutada ja nii, et kohapealsed teenused, sealhulgas lasteaed-algkool, jääksid alles.”

Audru vallal on suurust niisama palju nagu 47-l Lavassaare vallal. Jagades Audru valla pindala 379 ruutkilomeetrit Lavassaare valla kaheksaga, ongi tulemus selline.

Aasta alguses oli Lavassaares 514 elanikku ja kolmeliikmeline vallavalitsus. Audru vallas elas tänavu 1. jaanuaril 5469 inimest, seega umbes kümme korda rohkem, ja vallamajas oli 15 töötajat.

Piirideta kohanemine

Omavalitsusreformile taaskord üks hooandjaid regionaalminister Siim Kiisler on arvamusel, et omavalitsuste administratiivsed piirid tuleb viia kooskõlla tegeliku eluga ja omavalitsused peavad kohanema inimeste eluga, püüdmata neid suruda kunagi paika pandud omavalitsuspiiridesse.

Pärnu maavanema Andres Metsoja sõnutsi on praegused väikeomavalitsused olnud hädas miinusmärgiga väljakutsetega, nagu rahvastiku vähenemine, ääremaastumine, majandusstruktuuri muutmine nii-öelda targa majanduse suunas.

“Eestis käsitletakse omavalitsusi ühe mudeliga, aga elanike arv ja pindala on erinev nagu ka tulumaksu laekumine,” tõdeb Täht koduvallale mõeldes. “Tahame, et teenused jääksid kohapeale, ja raha selleks on nii tulevaks kui ületulevaks aastaks olemas. Aga mis tuleb edasi? Rahvastik vananeb, tulubaas ei suurene ja see ei ole ainult Lavassaare probleem.”

Vallavanem on tüdinenud arusaamast, nagu löönuks vaid ühele põhitootmisele tuginenud alevikul jalad alt AS Tootsi Turba töö ümberkorraldamine. “See on kogu Eesti probleem, et inimesed kolivad väiksematest kohtadest suurematesse ja lõpuks Eestist hoopis ära. Ja kui tulevad koju, kasutavad kohapealseid teenuseid, aga tulubaasi see ei suurenda.”

Lavassaares on registreeritud töötuid 18, veidi üle kolmandiku elanikest on tööealised, kuid statistika on järelduste tegemiseks Tähe arvates küsitav, sest 16–19aastased alles õpivad ja 65sed on juba pensionärid. “Numbrid ei näita reaalsust,” tõdeb ta.

Lavassaare vallavanem oli üks neist, kes kirjutas alla Raplamaa omavalitsusjuhtide pöördumist toetavale Pärnumaa omavalitsusjuhtide kirjale, mille põhisõnum on riigireformi vajalikkus, et inimesed saaksid tuleviku suhtes kindlustunde ja keskvõim võtaks kohalikke omavalitsusi kui võrdseid läbirääkimispartnereid.

Kuid kas lavassaarlased ja teisedki väljapoole pealinna ümbruse “kuldset ringi” jäävad omavalitsused püsivad, kuni riigi rong ennast nende loodetud rööbastele pöörab? Sellest aastast on omavalitsustel kohustus koostada järgmise nelja aasta tulude ja kulude ülevaade ehk eelarvestrateegia.

“Praeguse seisuga on rahandusministeerium palunud Lavassaare vallal oma eelarvestrateegia esitada täpsustamiseks uuesti, kuna omavalitsuse põhitegevuse tulem, see tähendab tulude ja kulude vahe, on mitmel aastal järjest planeeritud negatiivsena. See aga võib viidata rahanduslikule tasakaalustamatusele,” vahendab Rainer Laurits ministeeriumi kommentaari. Lisades, et valla rahandusliku jätksuutlikkuse hindamiseks saab omavalitsus alustada saneerimismenetlust, et hinnata võimalusi võetud kohustuste täitmisel.

Eesmärk või abinõu

Omavalitsuste haldusreformi siht on linnad-vallad, mis täidavad oma ülesandeid nii, et on tagatud piirkonna sotsiaalne areng ja pidev majanduskasv. Kui ümberkorralduste hoog taas ei rauge, tuleb stardijoonele asumiseks Toompea saalis näärikuul kinnitada omavalitsusreformi korraldamise seaduseelnõu.

Kuigi väidetavalt on valdaval osal ehk 70 protsendil kodumaast kõige odavam riigi mingigi kohaloleku säilitamise viis praegused vallad (riigis 193, Pärnumaal 17 valda), teeb elu oma korrektiivid.

“Audru vallas on mitu küla rahvaarvult suuremad kui Lavassaare vald, näiteks ligi 1000 elanikuga Papsaare võrdub kaks Lavassaaret,” mainib Suursild.

Suursilla kinnitusel oli Lavassaare vald veel aastat kolm tagasi väga heas seisus ja küllap seepärast audrulaste heale ja ettenägelikule liitumismõttele sealses volikogus teist korda vesi peale tõmmati.

“Kui Lavassaare volikogu liitumisettepanek on meie laual, saame hakata seda arutama. Ja kuigi üks asi on riigimehelik käitumine, ei tohi liitumine kahjustada Audru valla elanike huve, sest sisuliselt saame endale ühe küla juurde, aga ka teatud määral selle probleemid,” tõdeb Audru vallavanem.

Jah-sõna ütlemise korral tuleb jõuda aprilliks niikaugele, et volikogud on sõnastanud piirimuutused ja esitanud sellekohased kirjad maavanemale. Sel juhul toovad tuleva-aastased oktoobrivalimised maakonda veel ühe suure valla seniste Halinga (Pärnu-Jaagupi ja Halinga), Saarde (Kilingi-Nõmme, Tali ja Saarde) ning Vändra (Vändra vald ja Kaisma) kõrvale.

Audru ja Lavassaare

* Audru vallas on 5469 elanikku 378,8 ruutkilomeetril. Vallakeskus Audru alevik on Pärnust üheksa kilomeetri kaugusel. Külasid on 25.

* Lavassaare vallas on 514 elanikku kaheksal ruutkilomeetril. Vallakeskus Lavassaare alevik on Pärnust 23 kilomeetri kaugusel.

* Esimest korda tegi Audru vallavolikogu Lavassaare vallale liitumisettepaneku 1999. ja teist korda 2009. aastal, Lavassaare vallavolikogu lükkas selle tagasi, põhjendades seda kohalike elanike vastuseisuga.

* Päevakorral on esitada Lavassaare vallavolikogu 10. detsembri istungil liitumisettepanek Audru vallale.

* Pärnu maakonnas on toimunud kolm omavalitsuste liitumist: 1996 ühinesid esimesena riigis Pärnu-Jaagupi alev ja Halinga vald Halinga vallaks, 2005 Kilingi-Nõmme linn, Saarde ja Tali vald Saarde vallaks ja 2009 Vändra vald ja Kaisma vald Vändra vallaks.

* Riigis on 226 kohalikku omavalitsust, neist 33 linna ja 193 valda.

Andmed: Pärnu Postimees