Maakarja rekordlehm Lillik kasvab Massiaru külas

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Massiaru põllumajandusliku osaühingu loomakasvatusjuht Piret Alfhtan ja vasikaootele jäänud Lillik.
Massiaru põllumajandusliku osaühingu loomakasvatusjuht Piret Alfhtan ja vasikaootele jäänud Lillik. Foto: Ants Liigus

Seitsmendat korda vasikat ootav Lillik on püstitanud maatõugu lehmade kõigi aegade rekordi, andes tänavu 325 päevaga 11 447 kilo piima.

Rekordpiimaandja on sündinud 24. mail 2003. aastal Vahenurme talus Halinga vallas. Häädemeeste vallas OÜ Massiaru PM laudas on Lillik aastatega ilmale toonud seitse pullvasikat, nende hulgas kaksikud.

“Üks tema poegadest on spermadoonor, kellelt varutud spermat kasutavad maakarja aretajad,” mainib OÜ Massiaru PM loomakasvatusjuht Piret Alfhtan, pidades silmas pull Otitölpo EK 303 väärikat isadust ohustatud tõugude nimistusse kantud Eesti maatõugu karja jätkamisel.

Robot lüpsab

Maatõugu lehmade piim on väga rammus. Lilliku piimas on rasva 4,59 ja valku 3,52 protsenti, nii et rekordina väljalüpstud piimas on olnud kokku 927 kilo rasva ja valku.

“Lillik on lüpsnud juba kuus laktatsiooni, nendest kolmel on ta ületanud 10 000 kilo piiri, kuuendal laktatsioonil näiteks 10 956 kilo,” täpsustab Eesti maakarja kasvatajate seltsi tegevjuht, tõuraamatu pidaja Käde Kalamees tippanniga veise saavutusi. “Suurepärase tulemuse taga on tubli tõuaretustöö, hea söötmine ja robotlüps, tema parim päevalüps on olnud 42 kilo,” lisab ta.

Pruunja karvaga nudipäine Lillik pistab nina automaatjootjasse, pahistab läbi sõõrmete õhku välja, liigutab veidi kõrvu ja vaatab enda ümber ringi. Maatõugu lehmi on Massiaru osaühingu laudas Lillikuga kokku neli, sest Pungil on kaks lehmiklast, Punga ja Päike.

Massiarus peetakse maatõugu lehmi missioonitundest nagu teisteski Eestimaa lautades, kus nudipäine tähelepanu keskmes. Lilliku ja teiste veiste menüüs on segu rohu- ja kuivsilost ning konservjahust, söödalavalt saab loom einet võtta vastavalt piimatoodangule ja lüpsiroboti näitudele. Lüpsilehma kaelaehe on andur, mille järgi robot teab täpselt, kellele ja kui palju ninaesist on vaja.

“Lillik on rahulik lehm nagu maatõug üldse, maakari on pigem selline isepäine oma olemuselt, neile ei meeldi suunamine,” ütleb Alfhtan.

Massiaru osaühingul on põhikarjas 254 lüpsilehma, 1200 hektarit haritavat maad ja 15 töötajat. Esimesena Pärnumaal võttis osaühing 2008. aastal kasutusele robotlüpsiplatsi ning nii nagu ütleb loomakasvatusjuht, on laudatöö nüüd selline, et lehmi lüpsab robot, neid puhastab sügamishari ja traktor toob sööda ette. “Inimene jälgib, et masinad töötavad, ja kui need töötavad, on inimene õnnelik,“ kostab ta.

Külmkapimagnet

Üheksa-aastase Lilliku lehmaaja elutoodang eilse päevani oli 58 260 kilo piima.

Kalamehe teatel pööravad maakarjakasvatajad rohkem tähelepanu tervele, kaua karjas püsivale loomale kui selle toodangule.

Milliseks kujuneb kogu Massiaru karja aastatoodang, selgub jaanuaris.

Maakarja asjatundja Kalamees selgitab, et piimalehmade puhul arvestatakse enamasti laktatsioonitoodangut, see tähendab, kui palju lüpstakse 305 päevaga. Tegelikult on aga hästi oluline, kui palju saadakse aastas lehma kohta piima, see näitab aastatulu.

“Lillik ületas esimest korda 10 000 kilo piiri 2008. aastal, see oli maakarja rekord siis, 305 päevaga 10 126 kilo piima, järgmine uus rekord tuli 2009. aastal, tookord lüpsis Jõgevamaal osaühingule Sadala Piim kuuluv lehm Aafrika kolmandal laktatsioonil 10 696 kilo piima, mille rasvaprotsent oli 4,55 ja valguprotsent 3,55,” annab Kalamees maatõu tippudest aimu. “Mõlemad farmid, nii Massiarus kui Sadalas, on suurfarmid, kus teiste tõugude kõrval peetakse maatõugu lehmi.”

Üle riigi igas maakonnas on 102 majapidamises jõudluskontrollis 489 maakarja lehma ja 421 lehmikut. Maakarja keskmine aastatoodang oli mullu ligi 5500 kilo lehma kohta.

Pärnumaal on jõudluskontrollis 23 maatõu omaniku lehmad, neist suurim, 65 lehmaga kari on Sirje Treumuthil Vändra vallas Suurejõel.

Korduvrekordi omanik, hiigelsuure udaraga Lillik on jäädvustatud Eesti maakarja kasvatajate seltsi meenel, külmkapimagnetil.

Eesti maakari

* Eesti maatõug on kantud maailmas ohustatud tõugude nimistusse.

* Jõudluskontrollis on (1.08.12) 489 maakarja lehma ja 421 lehmikut 102 majapidamises. Jõudluskontrolli ei tee 125 majapidamist.

* Pärnumaal andsid maatõugu lehmad 2011. aastal jõudluskontrollis 120 lehma keskmiseks toodanguks 5221 kilo piima, 4,61 protsenti rasva ja 3,41 protsenti valku.

* Rekordpiimaandjad on OÜ Massiaru Põllumajandusühistu karjas kasvav Lillik ja OÜ Sadala Piima (Jõgevamaa) karjas peetav Aafrika, kes 2009. aastal andis kolmandal laktatsioonil 10 928 kilo piima.

* Kõigi aegade rekordi püstitas Lillik, andes 325 päevaga 11 447 kilo piima (4,59 protsenti rasva ja 3,52 protsenti valku). Praegu on Lillik tiine, vasikas sünnib märtsis.

* Lillik on kantud fotona maakarja kasvatajate seltsi meenele, külmkapimagnetile.

Andmed: Eesti maakarja kasvatajate selts

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles