Millised riigid on kosmosetehnoloogias esirinnas, mida võimaldavad tänapäevased satelliidid, mis on kosmoseturism ja milliseid isikuomadusi oodatakse astronaudiks pürgijalt, tutvustab koduriigi ja kontinendi hüvanguks rahvusvahelises kosmoseülikoolis õppiv pärnakas Mart Vihmand.
”Sündisin Pärnus ja kuigi olen töötanud viimased viis aastat Tallinnas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Eesti kosmose büroos, on mu süda ikka kodulinnas ja seda eriti suviti,” mõtiskleb 33aastane kosmosehuviline. Alates sellest sügisest õpib Vihmand Strasbourgis rahvusvahelise kosmoseülikooli (ISU) magistrantuuris.
Ilmselt on universum teid köitnud juba kaua. Kuidas juhtus, et sattusite ISUsse õppima?
Sellega oli tegelikult päris huvitav lugu. Kuigi teadsin sellest ülikoolist juba mõnda aega, ei julgenud alguses isegi mõelda siia õppima asumisest, sest see tundus kauge ja kallis.
Siis aga oli meil EASi ja innovatsioonibürooga Invent Baltics koostööprojekt NordicBaltSat, kus osales seitse rahvusvahelist kosmosega seotud ettevõtet. Selle projekti peamine eesmärk oli kaardistada Balti riikide ja Poola kosmosevaldkonna tehnilised võimekused ning teavitada iga maa ettevõtjaid ja ametnikke võimalustest kosmose sektoris tegutsemiseks ja äri ajamiseks.
Üks selle projekti partneritest oli ISU Strasbourgis. Projekti käigus oli palju kohtumisi ja nii uurisin ääri-veeri tolleaegse dekaani ja praeguse presidendi prof Walter Peetersi käest, millised võimalused on ISUs õppida.
Sain teada, et peab olema täidetud kolm peamist eeldust: peab olema läbitud üks kõrgkool, kusjuures bakalaureuse kraadi olemasolu pole niivõrd oluline, see võib olla ka rakenduslik kõrgkool. Siis peab olema soov kosmosevaldkonnas midagi konkreetset teha ja veel parem, kui on väike kogemus selles valdkonnas.
Kolmandaks tuleb tasuda oluline osa õppemaksust, mida Euroopa Kosmoseagentuuri ESA stipendium ei kata, ja loomulikult aastane elamiskulu Prantsusmaal. Minu puhul tähendas see armsaks saanud auto mahamüümist, mitme aasta säästude kaasamist, pereliikmete tugevat toetust ja, mis seal salata, vastumeelset laenuvõtmistki, sest tuli astuda esimene suur samm millegi suunas, millest mul siis veel päris täpset ettekujutust ei olnud.
Õnneks pääsesin enam kui 400 kandidaadi seast 55 valitu hulka. Minu tänu kuulub EASile, mille toetava suhtumiseta ei oleks need õpingud aset leidnud.
Mis võis olla teie eelis, Eestil pole ju suuri kosmosega seotud ambitsioone?
Nagu hiljem kuulsin, ei tehtud valikut matemaatilise punktisumma alusel minu avalduses esitatud andmete ja lisadokumentide põhjal, vaid kaaluti paljusid faktoreid. Näiteks seda, et esindajaid oleks igast maailmajaost, kaasa arvatud Aafrikast ja Lõuna-Ameerikast, ning väikeriikidest mõni. Selline lähenemine ühtib kooli filosoofiaga, milleks on rahvusvahelisus, interdistsiplinaarsus ja suhtlemise edendamine planeedi eri rahvuste ja kultuuride vahel.
Kosmosevaldkonna püüdlustes on rahvusvaheline pidev koostöö vältimatu ja otsuseid ei saa enamasti teha vaid üksiku rahvuse huvidest lähtuvalt, olenemata sellest, kui rikas või suur see rahvus poleks. Seepärast on nii siinsetel õpilastel kui kõikide kosmose valdkonna teadus- ja uurimisasutustel ning firmadel maailmas omavahel äärmiselt hea läbisaamine ja hästi tihe koostöö.
Kogu olemasolevat infot, mis pole just otsene mitteavalikustamislepingu subjekt, jagatakse omavahel meelsasti, kuid valitseb ka vastastikune austus ja lugupidamine. Alati, kui kellegi käest saadud infot kasutatakse, viidatakse väga täpselt allikale.
Mis suunalise õppeasutusega on tegu, mida seal õpite?
ISU pakub palju programme, nii paarinädalasi kursusi kui õpet spetsiifiliste valdkondade esindajatele kuni kaheaastase ärijuhtimise magistriprogrammini välja. Mina valisin eriala Masters of Science in Space Studies (teadusmagister kosmoseuuringute valdkonnas), mille õppeainete spekter on üles ehitatud väga holistiliselt nagu kõik selle kooli programmid ja mis sisaldab põhimõtteid kümnetest kosmosevaldkonna tahkudest, alates kosmoloogiast ja orbitaalmehaanikast ning lõpetades algteadmistega satelliitide projekteerimisest ja rahvusvahelise kosmose õigusest.
Seda seepärast, et kõige sellega tuleb kosmoseprojektide puhul kokku puutuda. Et mul on majandusalane taust, võtsin nüüd rohkem tehnilise suuna, et paljudest asjadest ja tööpõhimõtetest tehniliselt paremini aru saada. ISU ei sea aga suuri piiranguid õppurite valdkondlikule taustale.
Meie kursusel õpib paljude erialade – meditsiini, õiguse, majanduse, astronoomia, füüsika, graafilise disaini – esindajaid ja hulgaliselt eri valdkondade insenere.
Milliseid karjäärivõimalusi see kool pakub?
Inseneri taustharidus annab vahest kõige soodsamad võimalused pärast ISU lõpetamist selles valdkonnas head tööd leida, sest insenere on igas riigis väga kõvasti vaja.
Samal ajal vaadatakse sisseastumisel eelkõige, mida kandidaat konkreetselt oma koduriigi ja kontinendi heaks kosmosevaldkonna edendamisel teha saab ja tahab. Seda seepärast, et ligi 20 000eurosest õppemaksust katab tavaliselt üle poole ESA, mille huvi on valmistada ette häid spetsialiste eelkõige Euroopas. Kuid soovi korral on karjäärivõimalused teistel kontinentidelgi päris head.
Kas mõni eestlane on veel seal õppinud või õppimas?
Sel aastal olen siin ainuke eestlane, kuid ma pole esimene. 2009 lõpetas sama eriala Kaupo Voormansik, kes on praegu Tartus esimese Eesti satelliidiprojekti üks vedajatest ja juhendab Tartu ülikoolis tudengeid.
Siinsete professorite väitel oli Kaupo olnud üks parimaid õpilasi üldse, kes ISUs õppinud. Seega on mulle seatud latt ja ootused kõrged. Igal juhul tuleb siin olles oma parim anda, muud võimalust ei jäta ka ülitihe ajagraafik.
Kirjeldage oma õppetööd, kindlasti ei koosne see ainult akadeemilistest loengutest.
12 kuu jooksul on neli kahekuulist loengute plokki, igaühe lõpus üks-kaks mahukat eksamit. Samal ajal tuleb teha individuaalne uurimistöö ja kirjutada selle põhjal magistritöö, osaleda 25–30 tudengiga meeskondlikus projektis, milleks on tavaliselt üks väga põhjalik ja mitmetahuline uurimistöö.
Tänavused teemad on Marsi missiooni planeerimine mehitatud lennuks Marsi orbiidile ja ülevaade arktilistest ressurssidest Maal, nende kaitsest ja kasutamisvõimalustest, kasutades olemasolevat kosmosetehnoloogiat.
Kõige kõrval on vaja täita veel jooksvaid teaduskonna jagatud ülesandeid ja grupitöid.
Näiteks reedel jagati meid kaheksa kaupa gruppidesse ja anti 11 päeva aega transpordi kontseptsiooni väljatöötamiseks, mis hiljuti side kaotanud kaheksatonnise ENVISAT uurimissatelliidi turvaliselt Maale tagasi transpordiks, sest see on praegu juhitamatu ja nagu orbiidil hõljuv prügi suureks ohuks teistele satelliitidele.
Seejärel, kui enamik kirjalikke töid on kaitstud, tuleb minna minimaalselt kolmekuulisele praktikale mõnda kosmoseettevõttesse. Mul on praktika koha suhtes läbirääkimised pooleli, ei tea täpselt, mis saama hakkab. Soov on jääda Euroopasse, kuigi ka teistele kontinentidele pakutakse huvitavaid kohti. Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, lõpetan 2013. aasta augustis.
Kas kosmos on teile selles koolis õppides “lähemal”?
Kosmos on siin õppides tunnetuslikus mõttes küll väga lähedal ja valdkonna spetsialistidega, kes meid enamasti külalislektoritena külastavad, saab vabalt suhelda. Koolil on väga hea raamatukogu ja selle teenindus kohapeal, külluslik füüsiliste väljaannete kollektsioon, elektrooniline ligipääs paljudesse teadusartiklite registritesse ja andmebaasidesse.
Astronaudiks ma ei püri, sest olen aru saanud, et see on ülimalt vastutusrikas ja rutiinne töö, mida mõni teine teeks minust paremini. Väga palju on neid, kes seda minust ka palju rohkem teha soovivad.
Kuid kindlasti innustan ja julgustan selles suunas kõiki soovijaid pürgima. Muide, väga headel astronautidel on sellised vastuoluliselt kõlavad omadused nagu hea individuaalselt ja grupis töötamise võime, kuulekus ja head liidriomadused, hea füüsiline vorm, kuid mitte ületreenitus, kõrge loovus ja hea rutiinitaluvus, arenenud kuulamisoskus ja kiire otsustusvõime jne.
Aga lühem personaalne kosmoselend oleks ju vahva kaasa teha, kuid see kuulub turismiäri valdkonda. Mõni suurema sissetulekuga isik ja firma soetab agarasti kas endale või oma parimatele töötajatele sellist võimalust ja loodetavasti läheb neil üsna pea lendamiseks.
Tänapäeval võib nautida enam kui 100 kilomeetri kõrgusel viieminutilist vaadet ja kaaluta olekut ning soetada selline reis topelt odavamalt, kui esimene kosmoseturismi firma seda pakub. Kindlasti tuleb lähiaastatel vedajaid juurde. Praegu teeb selles osas tõsiseid arendustöid ja katsetusi teadaolevalt kuni kümme firmat maailmas.
Millised on maailmas valitsevad trendid kosmose suunal?
Kõige suurem trend maailmas on erasektori osakaalu suurenemine kosmosega seotud valdkondades ja avaliku sektori tagasitõmbumine, sest paljusid teenuseid, millel on oma toimiv turg, nagu näiteks satelliitide orbiidile lennutamine, pole otstarbekas avaliku rahaga alati toetada.
Turismi juba mainisin, aga lähima 10–15 aasta teema on kindlasti ka kauba ja inimeste transport kontinentide vahel, kasutades 80kilomeetrisi ja kõrgemaidki orbiite. Loodan siiralt, et eksin selle ajaperioodiga ülespoole, kuid nii pikk periood sellepärast, et kiiremini ei jõua rahvusvaheline poliitika, regulatsioonid ja õigussüsteem isegi parima tahtmise korral kohaneda. Tehnoloogia on selleks juba olemas ja katsetamise faasis.
Mida uudislikku võimaldavad meile tänapäevased satelliidid?
Uue generatsiooni satelliitide infol põhinevad teenused on muutumas järjest populaarsemaks ja kindlasti lisandub terveid valdkondi, mis seni pole kosmosega seotud olnud.
Näiteks on väljatöötamisel hariduse edastamine maailma hajaasustatud piirkondadesse satelliidi kaudu koos uplingiga, samuti patsiendi meditsiinilise seisundi monitooring üle satelliidi ja isegi inimese opereerimine. See viitab aga juba väga täpsele ja töökindlale robootikale, mille rolli oluline suurenemine on kõikides valdkondades aset leidmas.
Ja põllumajandus. EADS Astriumil (European Aeronautic Defence and Space Companyle kuuluv tütarettevõte, mis tegeleb satelliitide arendamise ja ehitamisega) on pooleli väga edukas pilootprojekt 12 000 Prantsuse ja Kanada põllumehega, kellele pakutakse satelliidipiltide põhjal täpset infot nende põldudel kasvavate kultuuride kasvuseisukorra kohta, andes neile täpsed koordinaadid, milliseid laigukesi põllul rohkem ja milliseid vähem väetada.
Positsioneerimisseadmetega varustatud traktorid doseerivad selle põhjal täpselt väetist ja vaid vajalikesse kohtadesse. Põllumehed on väga õnnelikud, sest säästavad väetise kulu pealt 30 protsenti. Keskkonnakaitsjad rõõmustavad, sest loodus jääb puhtamaks ja inimesed saavad tervislikumat toitu.
Millised on inimkonna eesmärgid kosmose “vallutamise” teemal?
Kui rääkida arengutest globaalses mastaabis, siis globaliseerumine ise ongi kõige rohkem arenev teema, mida on vaja hoolikalt jälgida ja selles targasti osaleda, et keegi selles protsessis kannatada ei saaks.
Üks inimkonna järgmistest eesmärkidest võiks olla Marsile minek. Seda saab teha vaid ühiselt kõikide rahvuste ja riikide nõusolekul ja pingutusel. Muidu ei vea sinnani ja tagasi ei tehnoloogilistel, rahalistel ega humaansetel ja eetilistel kaalutlustel välja.
Süvakosmose keskkond on radiatsiooni, vaakumi, suure temperatuuride vahe ja gravitatsiooni puudumise tõttu inimorganismile väga ohtlik paik. Et pikal reisil elu ja tervise juurde jääda, on vaja kõigi koostööd ja parima võimaliku ühendamist selle nimel.
Milline riik on kosmoseuuringutes maailmas tipus?
Uuringute koha pealt on tase väga kõrge. Maailm ei saaks ilma Hubble’i teleskoobita kindlasti niivõrd kauneid kosmosepilte nautida nagu praegu, mis toob ameeriklastele suure punkti.
Euroopa saab uhkust tunda oma Lõuna observatooriumi avastustega, mis asub aga geograafiliselt Lõuna-Ameerikas Tšiilis, ja loodetavasti peatselt kosmosesse saadetava teleskoobi Gaia üle, mille missiooniks saab täpsete koordinaatidega kaardistada üle miljardi tähe ja muu taevakeha.
Jaapan ja India, nagu ka Euroopa ja Ameerika Ühendriigid on saatnud edukaid sonde meie päikesesüsteemi planeete ja nende kuusid lähemalt uurima.
Hiina ehitab aga praegu suurimat raadioteleskoopi, mille antennide pinna suuruste summa tuleb ekvivalentne ühe ruutkilomeetriga. Seetõttu on edaspidi nende teadlastelt universumi ehituse ja kosmoloogia koha pealt oodata palju inimkonna jaoks olulisi avastusi ja huvitavaid teadusartikleid.
Samal ajal on palju dubleerimist ja võistlemist, mis tuleb lõppkokkuvõttes iga riigi maksumaksjal kuhjaga kinni maksta, sest kosmost kasutavad suurema egoga riigid paraku võimu ja tehnoloogia demonstreerimiseks. Kindlasti peab koostöö kõrval säilima konkurents, mis hoiab kvaliteedi kõrgel ja hinnataseme mõistliku. Konkurentsi ja koostöö ideaalse tasakaalu saavutamiseks on aga kõikidel riikidel hea hulk maad minna.
Milline seisukoht on teie koolis ufode kui nähtuse suhtes?
See teema on olnud jutuks küll, aga põgusalt. Meile pidas väga huvitava loengu Venemaa teaduste akadeemia üks juhtiv akadeemik Mikhail Marov, kosmoloogia ja universumi ehituse ning sünniloo üks lugupeetumaid eksperte maailmas.
Marovi jutu järgi on juba mõnda aega tagasi kindlaks tehtud, et peale meile teadaoleva füüsilise universumi eksisteerib paralleelselt palju teisi universumeid, mis moodustavad kokku hoomamatu arv kordi suurema multiversumi, millest meie universum suure pauguga kunagi sündis.
Nende universumite vahel on võimalik läbi nn ussiaukude rännata, kuid tänapäeval meil seda tehnoloogiat veel pole. Kui vaadata meid kosmiliselt ümbritsevat unikaalsust, korrapära ja täpsust, on ülimalt tõenäoline, et selle on kunagi loonud keegi/miski ülimalt intelligentne, kes pidevalt jätkab selle loomist ja täiustamist.
Meile kõige tuntum intelligentsi vorm on muidugi inimene planeedil Maa, kuid kindlasti pole me ainus intelligentsi vorm ja meie planeet pole selle ainus asupaik.
Mis puutub identifitseerimistunnusteta lennumasinatesse, mida maailmas on väga palju ringi lendamas nähtud, siis siin on tegemist globaalpoliitilise otsusega, millal suurimad riigid on valmis selle kohta ühiselt rohkem detailset infot avalikuks tegema. Miskipärast usun, et see võib juhtuda üsna pea, isegi kuude, mitte aastate pärast.
CV
* Sündinud Pärnus 19. märtsil 1979.
* Lõpetanud Pärnu Vanalinna põhikooli ja Raeküla gümnaasiumi.
* 1997–2001 õppis Tartu Mainori majanduskoolis,
* 2004–2006 Türi tehnika- ja maamajanduskoolis.
* Töötanud eraettevõtjana, firma Green Vironia LLC projektijuhina, Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonna lektorina ja 2008. aastast EASi kosmosevaldkonna arendusnõustajana.
* Hobid: jalutamine, küpsetamine, teater ja muusika.