Rahvaloendusel oli pärnakaid alla 40 000

Eno-Gerrit Link
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvaarvu suhteline muutus omavalitsusüksustes 2000-2011.
Rahvaarvu suhteline muutus omavalitsusüksustes 2000-2011. Foto: Statistikaamet

Rahva ja eluruumide loenduse lõplike andmete kohaselt langes Pärnus elavate inimeste arv alla 40 000.

Mullu toimunud rahvaloenduse järgi elas Pärnus 39 728 inimest, mis on 5772 võrra vähem kui eelmisel rahvaloendusel 2000. aastal. Rahvaloenduse andmed erinevad rahvastikuregistri omadest, mille järgi oli Pärnus eelmise aasta alguses 42 937 elanikku.

Pärnumaa rahvaarv oli rahvaloenduse järgi 82 598.

Statistikaameti teatel on võrreldes 2000. aastaga rahvaarv vähenenud pea kõigis väiksemates linnades. Sindis langes rahvaloenduse andmete järgi elanike arv üheteist aastaga 4179-lt 4076-le.

Eesti linnadest on elanikkond loenduste vahelisel ajal suurenenud vaid kolmes: Sauel, Maardus ja Keilas.

Kui linnades on rahvaarv vähenenud, siis suuremate linnade ümber asuvad vallad on elanikke juurde võitnud. Pärnumaal on rahvaarv hüppeliselt Sauga vallas, kus rahvaloenduse ajal elas 4474 inimest. 2000. aastal loendati Sauga vallas 2537 inimest.

Rahva ja eluruumide loenduse lõplikel andmetel loendati Eestis 1 294 455 püsivalt elavat inimest.

Võrreldes eelmise, aastal 2000 toimunud rahvaloendusega on Eesti elanikkond kahanenud 75 597 inimese ehk 5,5% võrra. Maakondadest on suurenenud vaid Harju- ja Tartumaa elanike arv.

Linna- ja maaelanike osatähtsus pole loenduste vahelisel ajal eriti muutunud. Linnalistes asulates elab 2011. aasta andmetel 67,9% rahvastikust. 2000. aastal elas linnalistes asulates 69,2% Eesti elanikest.

Eesti 4438 külast on üle 1000 elanikuga 12 ja 100–999 elanikuga 645. Enamikus küladest (3781) elab alla 100 inimese, kusjuures 327 külas elas püsivalt alla kolme elaniku. 102 külas ei loendatud ühtegi püsielanikku.  

Linnalähedastesse piirkondadesse on tekkinud suurkülad. Pärnumaal on suurima rahvaarvuga külad Sauga vallas asuv Tammiste, kus loendati 1562 püsielanikku, ja Audru vallas asuv Papsaare, kus loendati 1028 inimest. Eesti suurima rahvaarvuga küla on Tallinna külje all Rae vallas asuv Peetri 4435 elanikuga.

Võrreldes eelmise loendusega on Eesti elanike keskmine vanus suurenenud, selle peamiseks põhjuseks on loenduste vahelisel ajal ligi 5,5 aasta võrra kasvanud oodatav eluiga. Kui 2000. aastal oli see 38,7 aastat, siis nüüd 40,8 aastat. Meeste keskmine vanus on 37,7 aastat (2000. aastal 35,9) ja naistel 43,4 aastat (2000. aastal 41,1).

Keskmisest nooremad on Harju- ja Tartumaa elanikud – keskmine vanus vastavalt 36,3 ja 38,1 aastat. Elanike keskmine vanus on kõrgeim Piirissaare (63,1) ja Alajõe (53,9) vallas.

Eesti üheteistkümnes rahvaloendus kestis 31. detsembrist 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus tuleb Eestis 2020/2021. aastal.

Pärnumaa rahvastik

Pärnu linn 39 728 inimest

Sindi linn 4 076

Are vald 1177

Audru vald 5 100

Halinga vald 2 935

Häädemeeste vald 2 473

Kihnu vald 487

Koonga vald 1 001

Lavassaare vald 460

Paikuse vald 3 579

Saarde vald 3 845

Sauga vald 4 474

Surju vald 945

Tahkuranna vald 2 357

Tootsi vald 744

Tori vald 2 249

Tõstamaa vald 1 254

Varbla vald 815

Vändra vald 2 544

Vändra alev 2 355

Andmed: statistikaamet

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles