Edelaraudtee logistikaloogikast tulenevalt on Pärnust Tallinna tööl käivate inimeste jaoks rong kasutu – hommikul Pärnust väljuv rong jõuab Tallinna mõni minut enne kümmet, õhtul Pärnu suunduv rong aga väljub kümme kuni kakskümmend minutit peale viit, mis sobib ehk Balti jaamas töötajale, ent mitte teistele.
Edelaraudtee kommunikatsioonijuhi Kersti Gorstovi selgitusel ei olegi praegu mõistlikke tingimusi selleks, et luua võimalusi Tallinnast rongiga Pärnu (või vastupidi) tööle käia soovivale reisijale.
“Ülivarased väljumisajad, mida tingiks praegune madal sõidukiirus, ei toeta seda mõtet sugugi. Nii meie endi kogemus muudelt liinidelt kui ka näiteks Soome kolleegide kogemus ütleb, et üle ühe tunni üks igapäevane töölesõidu ots ei kesta,” on rongiliiklus Gorstovi kinnitusel keerukas kompleks, mis ei sõltu ainult Edelaraudtee loogikast, vaid väga paljudest asjaoludest.
Raha on teisel pool Lellet
Seetõttu on sel liinil Pärnu ja Lelle vaheline 70 kilomeetri pikkune raudteelõik Edelaraudtee jaoks suhteliselt kasutu ripats, mida mööda diiselvedur praktiliselt tühja vagunit veab. Ent ettevõte, millele riik maksis tänavu liinide käigus hoidmise eest 13,4 miljonit eurot toetust, võib seda endale lubada.
Edelaraudtee müügijuht Annemari Oherd ei eitagi, et ettevõtte jaoks on Pärnu-Tallinna liinil esmatähtis just Lelle-Tallinna vaheline lõik, kust tuleb lõviosa piletimüügitulust. Hõlmab see ju selliseid suuremaid ja traditsiooniliselt reisijaterohkeid peatusi nagu Lelle, Rapla, Kohila, Kiisa ja Saku. “See on piirkond, kuhu ulatub igapäevase tööle-kooli-koju liikumise peamine mõju,” märkis Oherd.
Pealegi langeb Pärnu-Tallinna liin Lellest alates kokku Türi-Viljandi liiniga, millel liikuvad rongid avaldavad olulist mõju sõiduplaanide koostamisele – paraku Pärnu jaoks kahjulikku mõju. “Pole otstarbekas lasta sõita Viljandi ja Pärnu rongidel Tallinna väga järjestikku, vaid pakkuda sõiduaegu hajutades enam võimalusi Lelle ja Tallinna vahel liikujatele,” selgitas Oherd logistikapõhiprintsiipe.
Kõigiga ei saa arvestada
Teiseks, nagu Oherd, kes Gorstovi kinnitusel on väga kogenud raudteelane ja omab aastatepikkust graafikute koostamise kogemust, asjast aru saab, pole peamine põhjus, miks Pärnust Tallinna tööl käivad inimesed rongi ei kasuta, mitte tööinimestele sobimatu sõidugraafik. Hoopis see, et raudteed pidi tuleb Tallinnast Pärnusse läbida ligi 140 kilomeetrit, samal ajal kui maanteed mööda saab hakkama napi 100ga. “Seesugune teekonnapikkuste vahe ei soosi raudteed mööda Pärnust Tallinna liikumist ja tööl käimist,” leiab Oherd.
Samal ajal saab Lellest Tallinna poole jäävate peatuste reisijate vajadus jõuda tööajaks Tallinna hommikuti kaetud Türi rongide ja vähemal määral Viljandi kiirrongiga.
Hommikuse Tallinna-Pärnu rongi väljumisaja (väljub kell 6.56 ja jõuab Pärnusse 9.42) paneb aga paika Raplas tööl käivate inimeste soov, et rong Tallinna suunalt kella 8 paiku Raplasse jõuaks. “Kui rong Tallinnast veel tund aega varem väljuks selleks, et sellega näiteks kella 8ks või 9ks Pärnu tööle jõuaks, oleks selle rongi sõit Tallinnast väljumise aega vaadates üpris ebamõistlik,” leiab Oherd.
Kolmandaks on Oherdi selgitusel vaja vaadata, et kogu raudteeliiklus olemasolevale raudteele ära mahuks. “Seoses sellega, et valdavalt on Eestis üherajaline raudtee, kus rongid teineteisest vaid jaamades mööduda saavad ja et Balti jaama võimalused tipptunni ajal ronge vastu võtta ja ära saata ei ole samuti piiramatud, tuleb teha valikuid ja neid teeme taas reisijate arvu silmas pidades,” selgitas ta.
Olukord pingestub
Milliseks kujuneb Pärnu raudteejaama tähtsus pärast 2015. aastat, kui riigifirma Elektriraudtee võtab Edelaraudteelt marsruudid üle ja paneb neil veerema 38 uut rongi, on raske prognoosida.
Igatahes andis Elektriraudtee müügi- ja kommunikatsioonijuht Norbert Kaareste lootust, et Pärnu elanike soovitud sõiduplaanimuudatused rakendatakse Elektriraudtee liiniletulekul.
Samas, nagu Oherd kordas, on Balti jaamas juba praegu parimate saabumis-väljumisaegade osas pingeline, seda eriti hommikusel ajal. “Uute rongide tulemine vaevalt midagi paremaks muudab,” hakkab ronge tema teada hommikuti veel rohkem sisse ja välja sõitma kui praegu, sest uusi ronge on käigus rohkem.
Ent see pole enam mängust välja lülitatud Edelaraudtee mure. Küll aga jääb rongiliikluses kaasa rääkima Edelaraudtee tütarettevõte Edelaraudtee Infrastruktuur AS, mis haldab Edelaraudteele kuuluvaid rööpaid. “Selleks et rongid hakkaksid kiiremini sõitma ja sõiduplaane õnnestuks paremaks teha, tuleb raudtee omanikel teha suuri investeeringuid infrastruktuuri,” toonitas Oherd.
Nii näiteks ongi Edelaraudtee Infrastruktuur planeerinud rekonstrueerida Pärnu ja Lelle vahelist raudteelõiku, mille tulemusel saab Pärnust Tallinna sõita vähem kui 1,5 tunniga. Pärast kapitaalremonti on võimalik sõidukiirus lõigul tõsta 160 kilomeetrini tunnis, mis vastab uue veeremi kiirusele.
Siis ehk oleks sel liinil vaatamata sellele, et raudne tee 40 kilomeetri jagu pikem kui maantee, rohkem reisijaidki. Kui ainult sõidugraafikud reisijasõbralikumad oleksid.