Aastakümneid näinud bussist ümber ehitatud Rakett on ainus ratastel erapood, mis Pärnumaal sõidab pehme leiva-saiaga külateedel ja teenindab viie valla rahvast.
Ainus Rakett sõidutab pehme leiva külavahele
18. aprill 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeviti ja neljapäeviti, teisipäeviti ja reedeti stardib Rakett Pärnust toidu- ja tarbekaubalastiga maa poole.
Nädalapäeviti on kaubaringil Pärnust võttes pikkust 115 kilomeetrist 170 kilomeetrini.
Peatustes Sauga, Tori, Are, Kaisma ja Halinga valla külades ootavad sõiduki saabumist poekottidega mehed-naised, kes omavahel törtsu juttu saavad aetud ja hiljem kas või mitu tiiru poeuksest käivad, kui väljas meenub küsimata jäänud kaup.
Paarkümmend peatust
Kaupmees Toivo Kivi on oma müügisaali sättinud nii, et leti ja kabiini vahele jalapuhkamise pingile mahub paar ostujärjekorras olijat ennast toetama.
“See buss sõidutas enne kooliõpilasi, arvuti kaudu leidsin, tegime riiulid sisse Raeküla autobaasis,” seletab muhe kaupmees, kellel selles ametis läheb 38. aasta. “Vana buss oli lihtsalt vana ja mõtlesin, et uus on natukene pikem, aga sama ikka, no kõrgem on ta küll, teises pidid pikad mehed kõveras olema.”
Päevas jääb kevadporist läbipressiva Raketi teele paarikümnes peatuskohas 70-80 ostjat, enamasti eakad püsikunded. Talvel on kaubatahtjaid vähem, suvel rohkem, sest siis antakse maale vanavanemate hoole alla linnalapsed ja puhkajad asustavad suvekodusid.
“Mul on siin kraanikauss nagu nõutud ja kaks külmkappi, üks sügavkülmutusega, kus jäätist hoida, seda tahetakse talvelgi, aga suvel muidugi rohkem,” seletab kauplusauto omanik, kellele tema praegune amet on teine, kui esimeseks lugeda bussipargi lukksepa oma.
Rändkaupmehe kohal Toivo Kivi endale järeltulijat ei näe, ju tuleb riigi tühi koht ehk külapoodide kadumine täita kuidagi teisiti.
Täidab tühja kohta
“Müts maha selle mehe entusiasmi ees,” tunnustab Halinga vallavanem Ülle Vapper. “Külainimesed on talle kõik teada, ta peatub kas või iga maja ees, kuigi on kokku lepitud kohad, ja kui keegi tellib suuremas koguses jahu või suhkrut, tassib selle talle tuppa kätte, ja vallalehed võtab kaasa, viib kaugematessegi küladesse.”
Halinga vallas on 43 küla ja ruutkilomeetri kohta jagub alla kümne inimese. Kui Rakett külavahelt kaob, tuleb vallamajas mõelda leivaringile, nagu seda mitmes Pärnumaa omavalitsuses poodide linna poole nihkudes on tehtud. Külainimesed sõidutatakse valla oma või tellitud bussiga lähimasse suuremasse keskusesse või otse Pärnu, kus nad nädalaks toidu ette ostavad.
“Lepplaane kandis on Rakett väga vajalik,” kostab Are valla sotsiaalnõunik Kaja Rebane. Lähemad poed on kümmekonna kilomeetri taga Ares ja Suigus.
Are vallas on 11 küla, aga elanikke keskmiselt niisama hõredalt nagu naabrite juures Halinga vallas. Sotsiaalnõunik ütleb, et iga päev ei vii ta kellelegi leiba-saia, aga kui vallaelanik vajab sotsiaaltransporti linna arsti juurde, saab ta toidupoe aegagi.
“Vanasti, kui alustasin, tegin mõnes peatuskohas pilte, naised olid lapsekärudega, nüüd on neil lastel juba lapsed,” kostab Vene ajal tarbijate kooperatiivis kauplusautoga sõbraks saanud Toivo Kivi. “Nüüd lähevad noored maalt linna, vanasti tulid tagasi, nüüd ei tule enam, maal ei ole tööd ja kes linnas tööl käib, ostab oma kauba sealt kaasa.”
Jaanipäeva paiku saab 12 aastat päevast, mil Kivi ennast erakaupmeheks vormistas. “Bensiiniliiter maksis siis viis krooni, praegu 13.65. Ja teed on halvad, kevadine lagunemine alles algab ja talvel on kiilasjää. Ma sõidan ju selliseid külavaheteid, kus päevas võib-olla käib üks auto või ei käi sedagi.”