Väljapoole Pärnu linna piiri jäävad 19 omavalitsust jätavad mööduvasse sügava jälje, et astuda tegusalt saabuvasse aastasse. Soojustatud on koolimaju ja lasteaedu, paigaldatud maakütet, ehitatud võimlaid ja staadione, avatud lüpsilautu, veetöötlusjaamu, hambaravikabinette ja eralastehoide. Loodud ilu enda ümber ja enda sees, peetud külapidusid ja toodud agarate abiga kaardile külad, millest enamikul aimugi ei olnud, näiteks Kidise ja Kõveri.
Ülevaate põhjal tõdeme, et masendusele ja käegalöömisele on maapiirkonnas vastatud tegutsemistahtega ning ehteestlasliku jonniga kinnitatud juuri ikka sügavalt sinna, kus on kodu.
Sindi linn
4234 elanikku, 5 km2
Linnapea Marko Šorin alustab väitest, et aasta on Sindis olnud huvitav. Sellepärast, et lõppes aastaid kestnud veeprojekt, mille tulemusel on puhas joogivesi tagatud kogu linna ulatuses ja hulk tänavaid asfalditud. Reovett saab juhtida mööda torusid, selle asemel et oma mustust “salaja” kraavi lasta.
Palju häid emotsioone pakkus väliujula (pildil) taastamine selle kaunis asukohas. “Seda ei kasutanud ainult sintlased, vaid ka inimesed Paikuselt, Saugast, Pärnust ja kaugemaltki,” märgib meer. “Tagasiside on olnud vaid positiivne ja kui tehtut tunnustas maavalitsuski, on rõõm seda suurem.”
Sügisest vaatavad sintlased südamerahuga koolimaja uut vettpidavat katust, millest vana osa taastasid AS Pärnu REVi töömehed muinsuskaitse eritingimuste järgi, ja pööningud on soojustatud. “Ehitustööd lõppesid just Sindi gümnaasiumi 175. aastapäeva eelõhtul, seega sai kooliperele tehtud päris korralik kingitus,” rõõmustab linnapea.
Are vald
1285 elanikku, 160 km2
Vallavanem Lauri Luur räägib, et nagu aasta alguses välja öeldud, oligi põhirõhk majandamiskulude kokkuhoiul. Suigu lasteaiale-algkoolile ehitatud maaküte andis sügisel tõdemuse, et kasutegur vastab ootustele: maasoojuspump andis ligi kolm korda rohkem sooja välja, kui seade ise elektrit tarbis.
“Talviseid külmatippe see ära ei kata, kuid see polegi eesmärk,” mainib vallavanem. “Kokkuvõttes on lasteaia tarbitav aastane energiakogus ligi poole väiksem ja seetõttu jääb raha rohkem sisuliseks tegevuseks.”
Algaval aastal ehitatakse maaküte Suigu seltsimajale/sotsiaalmajale. Maakütte projekteerimine on lõppemas vallakeskusele.
Suur ja oluline tegu oli valla sotsiaalmaja täielik kasutusele võtmine Suigus ja majaperenaise palkamine, peaaegu kõik korterid on asustatud ja teenused rakendunud.
Põnev sündmus oli jaanikuus valla külade päev, mille korraldasid külaseltsid. Kostümeeritud rongkäigus (pildil) mindi Are parki, lauldi, tantsiti, peeti laata.
Audru vald
5469 elanikku, 379 km2
Vallavanem Siim Suursild tõstab esikohale Audru ringraja valmimise. MTÜ A2Racingu eestvedamisel ja EASi rahalise toetusega valmis piirkonna moodsaim võidusõidu ringrajakompleks.
Tähtsündmus omavalitsusele oli Audru lasteaia Männituka maja (pildil) renoveerimine. Hoone ehitas 41 aastat tagasi Audru karusloomakasvandus, maja on vähehaaval varemgi remonditud, kuid tänavu võeti see põhjalikult käsile.
“Uus hoone loob omakorda uuel tasemel teenuse kvaliteedi meie lasteaialastele ja tagab olulise energiasäästu,” jagab vallavanem omavalitsuse eelarvest 650 000 eurot nõudnud möödapääsmatu töö kohta selgitusi.
Lindi lasteaia-algkooli algatusel toimus Audru valla esimene hariduskonverents. Üritus loodetakse muuta korrapäraseks, et ärgitada valla lasteasutuste töötajaid omavahel suhtlema.
Halinga vald
3168 elanikku, 365 km2
Vallavanem Ülle Vapper rõõmustab ülevaates enim selle üle, et Pärnu-Jaagupi alevis hakati ELi ühtekuuluvusfondi rahatoetusega paigaldama vee- ja kanalisatsioonitorusid, rajama uut veetöötlusjaama, reoveepuhastit ja kompostimisväljakut, tööde maksumus on ligi 4 930 000 eurot ja see on valla ajaloo suurim investeering.
Soojustatud ja renoveeritud on Pärnu-Jaagupi lasteaia Pesamuna maja, õue paigutatud uus mänguväljak. Remonditud on Libatse kooli katus ja uuendatud köögitehnika.
Suursündmus oli OÜ Halinga 2100kohalise piimafarmi (pildil) valmimine, mis on Balti- ja Põhjamaades suurim lüpsikarjalaut.
Häädemeeste vald
2858 elanikku, 390 km2
Abivallavanem Toomas Abel arvab, et ülevaade on veidi ehituslik, ja nimetab esimesena Metsapoole põhikooli võimla (pildil) avamist 29. veebruaril. Aastakümneid oodatud majas on spordi- ja jõusaal, kooliköök, arvuti- ja kunstiklass, algklasside ruumid. Peatöövõtja AS YIT Ehitus püstitas hoone Ott Ojamaa ja Elar Lombi projekti järgi. Sel õppeaastal kasutab võimlahoonet 46 õpilast.
Nime tegi piirkonnale taas kord Häädemeeste mineraalvee tootmise alustamine. Osaühingu Keisri Köök ehitatud tehases villitakse pooleliitristesse ja liitristesse pudelitesse looduslikku vett kolmes variandis. “Tegemist on nostalgiatootega, mis hakkab konkureerima suure hulga mineraalveemarkidega,” arvab abivallavanem.
Häädemeeste hooldekodu, tervisekeskuse ja keskkooli hooned soojustati ja muudeti energiasäästlikumaks CO2 kvoodi investeeringutoetuste abil.
Tuhandeid külastajaid tõi suvel Liivi lahe rannikule MTÜ Kabli Festivalide korraldatud viies Kabli „Päikeseloojangu“ festival. Vallakeskuses Häädemeestel peeti aga juuni alguses juba seitsmendat Põhja-Liivimaa festivali.
Kihnu vald
715 elanikku, 16 km2
Vallavanem Ingvar Saare alustab saare tähtsündmusest, hambaravikabineti (pildil) valmimisest. “See on valla projektidest ilmselt kaalukaim ja sel on kõige otsesem mõju inimestele kättesaadavate teenuste arvule,” mainib Saare.
Hambaarst käib Pärnu hambapolikliinikust Kihnu iga kolme nädala järel ja on kohapeal jutti kolm päeva.
Rekonstrueeritud on vallas kõik pumplad.
Lasteaia laiendamine oli möödapääsmatu, nimekirjas on mõni mudilane alla 30. Varem mahutas lasteaed ainult 15 last. “Paraku pidime selleks kasutama kooliklasse ning põhikooli olud muutusid seetõttu kitsamaks, kuid usutavasti saame hakkama – valminud on uue koolimaja projekt, mis ootab ehitusraha,” selgitab Saare.
Tavaks saanud Kihnu mere peo kõrval korraldasid kihnlased rannamängud, millest võttis osa kuus valda. “Rahvamaja juhataja Veera Lease tiim töötas kenasti ja usun, et rannamängud pakkusid pinget nii kihnlastele kui külalistele,” arvab Saare.
Koonga vald
1215 elanikku, 439 km2
Vallavanem Andres Hirvela alustab rohkem kui valla ja maakonna tähtsusega objektist, see on kvaliteetse katuse saanud Mihkli kirik (pildil).
“Nüüd võib öelda, et kirik on päästetud, ja loodame, et saab seestki remonditud,” usub ta. “Uue katuse sai tõllakuur ja kuna kirikukompleksi kõrval toimub Mihkli laat, järgmisel aastal juba 25. korda, on heameel näha lõpuks reaalseid tulemusi.”
Märkimist väärib MTÜ Lõpe Noorte ettevõtmine, mille tulemusena valmis Lõpe külla korralik jõusaal, mida aktiivselt kasutatakse. Õnnestunud ettevõtmise eest on kohalikud tänulikud Mikk Pikkmetsale kui projektikirjutajale, raha saadi Leader-programmist.
Koonga lasteaia maja sai uued aknad, “silmade” vahetamiseni oli see vallahoonetest ainsana veel vanade akendega. Paremad tingimused ja soojemad ruumid on nüüd mudilastel ja samas hoones töötavatel perearstil, apteekril ning raamatukogul.
Lavassaare vald
514 elanikku, 8 km2
Vallavanem Ene Täht nimetab tähtsündmusena Pärnumaa tantsupeo “Pildikesi Pärnumaa ajaloost” (pildil) korraldamise. Peost võttis osa ligi 1800 tantsijat ja vähemalt niisama palju pealtvaatajaid.
Lavassaare rahvamaja saali paigaldati talgute korras heliisolatsioon. Vald ostis materjalid, töö tegid 25 vabatahtlikku ja sõpra.
Paikuse vald
3958 elanikku, 175 km2
Vallavanem Kuno Erkmann võib mööduvale 366 päevale mõeldes uhke olla ainuüksi kohalike elanike teenuste, infrastruktuuri ja turvatunde suurendamiseks tehtu üle. Paikuse alevis ja Seljametsa külas (pildil) on kaugkütte katlamajad üle viidud graanul- ja puiduhakmeküttele ja tarbijad saavad soodsalt toa soojaks. Paikuse katlamajas tegi töö OÜ SW Energia omavahenditest, Seljametsas toetas valda KIK.
Välja on ehitatud Seljametsa kergliiklustee teine etapp ehk ligi 500 meetrit, pinnatud Vaskrääma-Servaku teed, rajatud 24 valgustuskohta Paide maantee kergliiklusteel ja Reiu sillal, uuendatud päevakeskuse katus, korraldatud jäätmeveo hankelepingu sõlmimine, et jäätmemajanduse teenus oleks soodsam kasutada, ehitatud on kalmistu keskväljak, tehtud Reiu vabaõhulava geoloogiline uurimine ja koostatud ehitusprojekti eskiis, Kodara põiku on ehitatud veetorustik.
Kultuuri- ja spordirajatistesse kulus 47 621 eurot, selle rahaga on ehitatud skate-park, rajatud rannavõrkpalli väljak, renoveeritud staadion.
Valla sotsiaal-majanduslikku arengut tasakaalustavad ettevõtmised olid näiteks Paikuse põhikooli spordi- ja tervisekeskuse ümberprojekteerimine ja Seljametsa lasteaia-algkooli projekti valmimine.
Saarde vald
4447 elanikku, 707 km2
Vallavalitsuse nõuniku Indrek Taltsi ülevaade omavalitsuse suurematest investeeringutest kinnitab nende kaalukust piirkonna arendamisel. Rahaliselt ja mahuliselt suurim ettevõtmine oli KIKi toetusega ehitatud Kilingi-Nõmme veetöötlusjaam (pildil), projekti maksumus 998 842 eurot ja omaosalus sellest 242 719 eurot. Kohaliku gümnaasiumi staadioni rekonstrueerimist toetas EAS, maksumus 719 765 eurot ja valla oma panus 107 965 eurot.
Üle miljoni eurone objekt oli Tihemetsa spordikompleksi konteinerkatlamaja ehitamine, põhiraha ehk 89 499 eurot eraldas riik saastekvoodi müügi tulust. Veelikse paisjärve rekonstrueerimist toetas KIK 132 500 euroga, Tihemetsa spordikompleksi ujula rekonstrueerimist aga kultuuriministeerium 50 000 euroga.
Valla oma vahenditest tehtud investeeringute kogumaht oli ligemale 600 000 eurot.
Sauga vald
4058 elanikku, 165 km2
Vallavanem Priit Ruut paneb esikohale Tammiste küla ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustiku tänapäevastamise projekti ehitusliku osa lõpetamise. Projekti eelarveline abikõlblik kogumaksumus oli 4 635 416 eurot, sellest omaosalus 1 022 674 eurot. Rajati 16 400 jooksvat meetrit joogiveetorustikku, 12 279 jooksvat meetrit isevoolset kanalisatsioonitorustikku ja 1840 jooksvat meetrit survekanalisatsiooni, 559 liitumispunkti, 8 reovee ülepumplat, 31 veevõtu hüdranti ja uuendati kahe reovee ülepumpla automaatikat. Taastati üleskaevatud teed ja murupinnad.
MTÜ Pereabikeskus avas eralastehoiu Sauga alevikus Hirvela tänavas (pildil). Eralastehoid tegutseb käesoleva aasta sügisest, pakkudes arendavate tegevustega lastehoiuteenust praegu kümnele lapsele ja annab tööd kahele töötajale.
AS Laest taasavas Sauga saeveski, tööd sai 25 inimest. Toodangust 90 protsenti läheb eksporti. Saeveski varustab toormega ettevõtte kõrval asuvat graanulitehast.
Surju vald
1077 elanikku, 358 km2
Vallavanem Jaanus Männik kinnitab, et Surju põhikool rõõmustab ikka ja jälle oma tulemustega. Teist aastat oldi riigi parimad pranglimises ehk peastarvutamises, üleriigiline võit ja 10 000 eurot toodi koju ka Tiigrihüppe sihtasutuselt. Siia juurde heatasemeline koolisisene, Surjus koolis käinud ja kohalikul kalmistul puhkava kirjaniku ja poeedi Ilmi Kolla luulekonkurss, maakondlikud olümpiaadivõidud, edukad maletajad ja hulk teisigi õnnestunud ettevõtmisi.
Surju keskasula sai KIKi toetusega uue kanalisatsioonitorustiku (pildil) ja reoveepuhasti. “Tippuputuste ajal kuni neli meetrit tõusev ja kallaste vahelt asulassegi jõudev Reiu jõgi ei tohiks enam olulisel määral solgitorudesse pääseda,” mainib vallavanem.
Valla suurim ettevõte, OÜ Surju PM on oma 20. tegevusaastaks rühkinud riigi edukamate põllumajandusfirmade hulka: koguti taliteravilja rekordsaak ja keskmine piimatoodang lehma kohta läheneb üheksale tonnile aastas.
Vaid mõne elanikuga Kõveri küla tegi tuntuks puhkebaas, millest kujunes maakonnas uus ja äge kontserdipaik, kus esinesid Kukerpillid, Metsatöll, Pokinen.
Rahvatantsuansambel Surju Sõbratarid tähistas särtsuga 20. aastapäeva ja Eesti külaliikumine Kodukant nimetas Lähkmas elava Viigi pere Pärnumaa kogukonna pärliks.
Tahkuranna vald
2329 elanikku, 103 km2
Vallavanem Karel Tölp toob välja neli märksõna, need on Uulu park, Tahku tare, Tahkuranna Golf, mustkatted.
Tegevustest üks olulisemaid on vallamaja esise Uulu mõisapargi ja tammeallee rekonstrueerimine (pildil), teostaja OÜ Matogard. Puistut täiendavad valgustatud kergtee, pingid, lillepeenrad. “Pargi uuendamise järel on Uulu asulast saanud üks ilusamaid vallakeskusi Pärnumaal,” kinnitab vallavanem.
Toitlustus- ja majutuskoha Tahku tare ostis vald 2008. aastal tagasi, MTÜ Tahkuranna Naisseltsi algatusel on sellest kujunenud külakeskus, sisustatud õppeköök ja koolitus- ning puhkeruumid.
Ligi 20 aastat on õhus olnud plaan rajada Reiu külla mere äärde golfiväljak. Kui juba paistis radade ehitamine, müüs riik olulise kinnistu ja paljudel kadus usk, et alale golfirajad tulevad. Suvel kehtestati radade viimane detailplaneering ja arendaja lõi kopa maasse. Plaanide kohaselt valmivad tuleval aastal rajad ja muru saab mängukõlblikuks 2014. aastal.
Suurim investeering, umbes 250 000 eurot, oli teedeehitusse, ehitati üle nelja kilomeetri mustkatteid ja kaks ootekoda. AS Eesti Teede rajatud mustkate on Laadi ja Reiu külas ja Võistes. Mitu kruusateed uuendas OÜ Nurme Teedeehitus.
Tootsi vald
791 elanikku, 1,8 km2
Vallavanem Kalev Kaljuste sõnade järgi on suurimad tegemised valla teenuste hoidmine maapiirkonnas, koondatute abistamine töökohtade leidmisel ja vallakorterite müük.
Tegutsevad perearst, apteek, raamatukogu, lasteaed, põhikool, ujula, spordikeskus, vallavalitsus, kommunaalasutus, postkontor, pakutakse erateenuseid.
Aasta alguses oli vallas Tootsi briketivabriku (pildil) sulgemise ja AS Tootsi Turba kontori kolimisega Pärnusse ligi 60 registreeritud töötut. Töötute arv on kahanenud 35ni, neist 9 koondas AS Tootsi Turvas oma masinaehituse tootmisüksusest. Vald on aidanud 30 inimesele leida tööd Tori vallas osaühingus Säästke.
Vallavalitsuses registreeritud töötutele on korraldatud kohtumisi vähemalt nelja tööd pakkuva ettevõtjaga, Tootsi tööstuskülas on asunud tegutsema kaks uut ettevõtjat, kes annavad kohapeal tööd kaheksale inimesele.
“Oleme müünud 12 vallakorterit ja suutnud hoida Tootsi rahvastiku arvu samas suuruses nagu aasta alguses, see on 791 inimest,” mainib vallavanem.
Tori vald
2477 elanikku, 282 km2
Vallavanem Mart Vaiksaar tõstab esile tavaks kujuneva, teist aastat toimunud suure hulga kohalike ja külaliste osavõtuga kompleksürituse Tori “Ööd ja päevad”. See on juuli keskpaigas nädalapäevad kestnud ettevõtmine, millesse mahtusid kodukandipäev, Tori põrgu (pildil) triatlon ja mitmesugused päevased ja öised kultuurisündmused.
Tori põhikooli ja lasteaia fassaad soojustati CO2 kvoodi müügi rahaga. Vald panustas soojustustööde maksumusse ligemale pool ehk 46 protsenti, nii suur omaosalus tulenes ehitushindade hüppelisest kasvust kevadel.
Tori põhikooli juurde rajati ekstreemspordiväljak-skate-park, mis mitmekesistab laste vaba aja veetmise võimalusi. Rajatise põhirahastaja oli PRIA Rohelise Jõemaa koostöökogu kaudu.
Tõstamaa vald
1452 elanikku, 261 km2
Tõstamaa vallavanem Toomas Rõhu on aasta tegude reastamisel konkreetne mees. Esiteks: Tõstamaa mõisakooli pea- ja tallidemaja küttesüsteemi (pildil) ja katlamaja ehitamine CO2 ehk saastekvoodi rahaga.
Teiseks: Tõstamaa käsitöökeskuse tegevus ja käsitöökaupluse avamine, eestvedaja Anu Randmaa. Märkus: meeste savitööga on tagatud lõpuks aktuaalne sooline võrdõiguslikkus.
Kolmandaks: Püsinäitus “Kino ajalugu esemetes” Tõstamaa mõisa keldriruumis, väljapaneku koostajad Elle ja Jaak Elling.
Varbla vald
970 elanikku, 314 km2
Varbla vallasekretär Liis Lepik edastab vallavanem Sivar Tõnissoni napi kokkuvõtte. Selle järgi oli aasta suurim investeering vallakeskuse hoonekompleksi katuse teise osa remont. Varbla tavaks saanud suveürituste sarja lisandus edukalt Kidise tiigimuusika (pildil), mis tõi nagu varjust välja napilt paarikümne elanikuga küla.
Vändra vald
2861 elanikku, 642 km2
Vallavanem Peeter Reimann reastab aasta tegemised, sättides esikohale Pärnjõe põhikoolis septembris tööd alustanud lastehoiu Naerulind, mis on valla allasutusena esimene omataoline ettevõtmine maakonnas.
Saastekvoodi müügi ehk CO2 rahaga on lõpetatud neli objekti, need on Juurikaru ja Pärnjõe põhikooli (pildil) ning Kaisma rahvamaja viimine maaküttele, Vihtra lasteaia soojustamine.
Vändra alev
2524 elanikku, 3,3 km2
Vändra alevivanem Toomas Sonts ütleb, et mööduv oli neile suurte investeeringute aasta ja oma panuse sellesse andsid nii omavalitsus, erasektor kui ka riik. Suurimaks kordaminekuks nimetab ta neli aastat kestnud ja ELi ühtekuuluvusfondist kaasrahastatud veeprojekti lõpetamist. Ehitati ja uuendati 37,4 kilomeetrit vee- ja kanalisatsioonitorustikku, projekti kogumaksumus oli 5,8 miljonit eurot.
“Alevi ja piirkonna spordisõpru rõõmustab uue Vändra staadioni valmimine, see valiti 2012. aasta Eesti parimaks kommunaalrajatiseks,” ütleb alevivanem.
Kergejõustiklastel, jalgpalluritel, rahvasportlastel on head treenimis- ja võistlustingimused, suuremaid mõõduvõtmisi jälgivad huvilised 273 istekohaga tribüünilt. Staadioni (pildil) projekti pearahastas ELi regionaalarengufond, objektile kulus üle poole miljoni euro.
Kevadel alustas poe ehitamist AS OG Elektra ja sügisel avas Grossi Toidukaubad ukse. AS Hoolekandeteenuste kinnistule kerkis viie peremajaga hoolekandeküla. See Vändra Kodu lisas piirkonda üle 30 töökoha.