Sel nädalal võib Pärnus kohata tavapärasest enam Venemaalt pärit turiste, kes tähistasid siinsetes hotellides ja spaades aastavahetust ja jätkavad jõulupuhkust.
Vene turistid veedavad Pärnus jõulupuhkust
4. jaanuar 2013, 09:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamik turiste naudib viletsa ilma ja libeduse tõttu pigem ilu- ja terviseprotseduure, kuid käiakse ka linna uudistamas ja ostlemas, võetakse osa spetsiaalselt nende jaoks kokku pandud kultuuriprogrammidest ja sõidetakse ekskursioonidele.
Kultuuri ja ekskursioone
Tervise Paradiisi spaahotelli ja veekeskuse ning Tervise ravispaahotelli Läti ja Vene turu müügijuhi Irina Issakova sõnade kohaselt veedab nende asutuse kahes majakompleksis praegu puhkust kokku umbes 370 Vene turisti.
Nn Vene nädalaks on kokku pandud spetsiaalne kultuuriprogramm. 3.–8. jaanuarini esinevad Tervise kultuurikeskuses Venemaa artistid ja toimuvad filmiõhtud, 6. jaanuaril tähistatakse suure peoga vene jõule.
“Klientidele jätkub tegevust küll ja veel: peale protseduuride ja kultuuriprogrammide käivad nad linnas giidiga tuuril, plaanis on ekskursioonid Riiga, Tallinna ja Kurgjale. Tahtsime minna Jõulumäele, aga ei tea, kuidas ilm lubab,” rääkis Issakova turistidele pakutavatest võimalustest. “Osa kliente on meil esimest, osa lausa neljandat-viiendat korda.”
Estonia Medical SPA hotelli Soome ja Venemaa sihtturu juht Angelika Raid kinnitas, et nende majad on samuti puhkajaist tulvil ja 485 majutuskohast üle poole on hõivanud kliendid Peterburist, Moskvast ja Pihkvast.
Raidi jutu järgi peatub neil Vene puhkajaid praegu tunduvalt rohkem kui muidu, suurenenud on Pihkvast oma sõiduvahendiga kohale jõudnud inimeste hulk.
Tavaliselt veedetakse sanatooriumis umbes nädalane puhkus, aga on püsiklientegi, kes käivad spaas paar-kolm korda aastas ja jäävad mitmeks nädalaks: suvel juulikuus, kui meri on soe ja toimub palju kultuurisündmusi, ja talvel aastavahetuse paiku.
“Osa turistidest on uued tulijad, aga on kliente, kes on siin nii palju käinud, et teatakse juba maja ja tuba, kus soovitakse ööbida, ja massööri nimegi,” rääkis Raid. “Venemaa inimesed on head kliendid, kes ostavad päris palju lisateenuseid. Nad armastavad tervise- ja iluprotseduure, populaarsed on külmaravi ja Surnumere spaakeskus.”
Estonia aastavahetuse peol, mis oli mõeldud just Vene klientidele, võis Raidi jutu järgi näha terve suguseltsiga puhkama tulnud inimesi: pikkade laudade taga istusid koos vanavanemad, noorem põlvkond, tädid-onud ja hulgaliselt lapsi.
Hotell Pärnu müügijuht Kerli Ats ütles, et nende hotellis on samuti Vene kliente eelmise aastaga võrreldes rohkem. “Paljud inimesed jõudsid meile mitte reisibüroode kaudu, vaid ise hotelli helistades ja kohad broneerides,” tõi Ats välja uue tendentsi. “Enamik on meil esimest korda. Nooremapoolsed lasteta inimesed, kes tutvuvad kesklinnaga, käivad kaubanduskeskustes.”
Kui puhkajatel saab spaas mõnulemisest isu täis, soovitakse enamasti veidi linnas ringi vaadata. Pärnu külastuskeskus on viimastel päevadel pakkunud võimalust tutvuda linna vaatamisväärsustega venekeelsel giidituuril.
Giidituur kesklinnas
“Tänase libedusega teeme umbes tunniajase ringi kesklinnas, näitame ära kirikud, monumendid ja söögikohad,” kõneles külastuskeskuse giid ja infospetsialist Imbi Vesik. “Eilne grupp oli üllatuslikult huvitatud pisiasjadest: nikerdustest ustel, poolkuust Katariina kiriku tornitipus. Küsitakse, kuidas Eestis erastamine läks, palju Pärnus elab venelasi, kui suured on palgad.”
Vesiku jutu järgi satub külastuskeskusesse omapead reisivaid Vene inimesigi, kes sõidavad autoga läbi Pärnu Riia või Tallinna poole ja põikavad sisse kaarti ostma, Pärnu söögikohtade ja vaatamisväärsuste kohta küsima.
“Viimased külastajad ütlesid, et nägid Venemaal metroos suuri reklaame ja eelistasid madalamate hindade pärast tulla puhkama just Pärnusse, mitte Soome,” tõi Vesik näite.
Teisipäeval kogunes libedatest tänavatest ja sandist ilmast hoolimata külastuskeskuse juurde jalutuskäigule 15–20 inimest, kes giidi juttu tähelepanuga kuulasid ja raekojast-kirikutest pilte klõpsisid.
Peterburist pärit Ivan Sobol käis Pärnus esimest korda 1967. aastal, kokku on ta suvepealinnas puhanud viis korda. Puhkust veedab ta abikaasa Nataljaga, kes on Pärnus esmakordselt.
“Valisime aastavahetuse peo kohta ja meile meeldisid Tervise sanatooriumi pakutud võimalused. Pärnus on huvitav kesklinn, õdusad kohvikud,” seletas Sobol ja lisas, et plaanib osaleda Riia ekskursioonil ja külastada Pärnu muuseumi.
Esmakordselt Pärnusse tulnud peterburilanna Olga Stašenko, süles möllamisest väsinud laps, tunnistas, et viletsa ilma tõttu pole nad peale veepargi kuskil käinud.
Naine lootis linnaekskursioonil teada saada, kuhu tasub veel minna ja mida vaadata.
“Varem oleme puhanud Toila spaas, käinud Tallinnas ja Paldiskis. Toilas spaas oli väga palju venelasi, Pärnus vähem ja mulle nii meeldibki, tekib justkui rohkem välismaa tunnet,” väitis Neevalinna turismibüroost Pärnu puhkuse ostnud naine.
“Hinnad on siin normaalsed, spaateenused ja massaažid odavamad kui Venemaal.”