Vallajuhid alustasid aastat tegusalt ja töiselt

Aastavahetusega Eestimaale saabunud soe talv raskendab transpordivõimalusi Kihnu ja mandri vahel. Foto: Urmas Luik

Kuigi võiks arvata, et omavalitsuste juhtide uus tööaasta algab üsna sarnaste muredega, näitas väike küsitlus, et peale rahvale head uut aastat soovimise polnud vallajuhtide aastahakatus tööl hoopiski ühesugune.

Are vallavanemale Lauri Luurile algas uus tööaasta ohates, kui ta esimese tööna lõi kokku vallavalitsuse ja allasutuste 2012. aasta küttekulud. “Need on jätkuvalt liiga kõrged, mistõttu tuleb uuel aastal leida lahendusi küttekulude vähendamiseks,” teatas ta.

Õnneks näib loodus ise appi tulevat, olles neil päevil lund sulatamas. Plusskraade lubatakse vaata et terveks jaanuariks ja võib-olla veebruarikski. Aga või see sula alati hea on.

“Murettekitav on meie vallakeskuse hoone katuse olukord, mis suure sulaga jälle halva üllatuse valmistas,” lausus Are vallavanem. “Uue aasta üks eesmärk ongi keskusehoonele renoveerimisprojekt tellida ja juba sel aastal ehitustööga alustada.”

Seadus nõuab, aga ei õpeta

Halinga vallavanem Ülle Vapper lubas kolmapäeva hommikul uusaastatervitusi jagades läbi käia kõik vallavalitsuse hallatavad asutused, et selgust saada, kas neis on kõik korras ja allasutused halbadest üllatustest priid.

“Seejärel vaatan üle valla rahakoti ja kuna päevakorras on 2013. aasta eelarve, tuleb arutada selle parandusettepanekuid,” teatas Vapper ja tunnistas üles mure, mille riik uue avaliku teenistuse seaduse rakendumisega 1. jaanuarist vallajuhtide õlgadele asetas.

“Üle tuleb vaadata kõigi vallamaja töötajate ametijuhend ja otsustada, kes neist jätkab ametniku, kes tugitöötajana. Seejärel kehtestada ametikohtadele inimeste värbamise kord, kehtestada arengu- ja hindamisvestluste pidamise kord, kinnitada ametnike koolituse kord, lisaks kehtestada kõigile uued ametijuhendid, teha uus sisekorra eeskiri ja sellega seoses esitada jaanuaris või hiljemalt veebruaris vallavolikogule eelnõud vallamaja töökohtade koosseisu ja liigenduse ning ametnikele esitatavate nõuete kohta. Lõpuks lisada eelnõu vallatöötajate palgajuhendite kinnitamiseks,” loetles Vapper.

Vallavanem kurtis, et see töö on mahukas ja kuigi seadus on vastu võetud, pole nõutava tegemiseks valdadesse juhiseid saadetud.

Kergliiklustee, sadam ja aleviku keskus

Sindi linnapea Marko Šorin, kellel on mullusest ette näidata linna uus väliujula ja gümnaasiumi renoveeritud katus, ütles oma tänavuseks esimeseks suuremaks mureks kergliiklustee ehituse ettevalmistamise Paikuselt linna suunas.

“Plaani kohaselt ehitame juurde lõigu, mis ühendaks Paikuse piiril katkeva kergliiklustee linna sees olevaga,” ütles Šorin. “Vahetult enne vana aasta lõppu saime valmis ehitusprojekti, nüüd jääb üle tegelda tee-ehituseks vajaliku rahastamisdokumentatsiooniga. Osaliselt rahastab selle teelõigu siseministeerium. Seega, üllatusi uus aasta ei toonud, pigem algas aasta rutiinselt.”

Kihnu vallavanem Ingvar Saare loetles kolm tähtsamat tööd, mis 2. jaanuaril aega nõudsid: Suaru sadama hankedokumentatsiooni koostamine, kohaliku kooli juhtimise üleandmine direktori kohusetäitjale ja struktuuriüksuste töökorralduse analüüsimine.

“Pärastlõunal vaatan üle uue aasta tööplaani ja lepin kokku kohtumised Kihnu-mandri vahelise ühenduse üle aru pidamiseks,” lubas Saare. “Kõik sisulised tööd, nii et kohvi sai 2. jaanuari hommikul kiirustades joodud ja kohe tööle hakatud.”

Audru vallavanem Siim Suursild teatas, et võtab uut aastat rahulikult.

“Aasta esimesele päevale suuremaid nõupidamisi ma planeerinud pole, kuid juba 3. jaanuar toob neid kaasa mitu ja nende ettevalmistamisele 2. jaanuar suuremalt jaolt kulub,” rääkis ta kolmapäeval.

“Lavassaare vald tegi jõulukuul Audrule liitumisettepaneku, valmistame praegu ette 10. jaanuaril toimuva volikogu istungi materjale, mille üks päevakorrapunkt on Lavassaare ettepaneku arutamine. Läbi tuleb vaadata Lavassaare valla eelarvestrateegia aastaiks 2012–2016. Neljapäeval tutvun Lavassaare vallaga kohapeal,” loetles Suursild.

Eile toimus Audru koolis valla haridusfoorum, mille teema oli “Digitaalajastu väljakutsed hariduses”.

Tahkuranna vallavanemal Karel Tölpil kulus aasta esimene tööpäev tänukirjade toimetamisele inimesteni, kes 22. detsembril valla aastapäevapeole neid vastu võtma tulla ei saanud. Samuti külastas vallavanem allasutusi.

“Ennelõunal tegelesin Lottemaa asjadega ja seejärel pidasime nõu huvihariduse teemal,” ütles Tölp.

Paikuse vallavanem Kuno Erkmann teatas, et kuna vana aasta viimasel päeval andis vallavalitsus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusse taotluse toetuse saamiseks Paikuse spordi- ja tervisekeskuse rahastamisele, tuli tal kohe sellesamaga jätkata.

“Kolmapäeval tegelesin kõnealuse projekti viimistlemisega, mida oli vaja teha lähtuvalt sellele eelnenud ekspertiisist, ja vastava riigihanke ettevalmistamisega,” rääkis Erkmann. “Samuti tuli ette valmistada vallaeelarve eelnõu vallavolikogu teisele lugemisele.”

Kuhjub sporti ja lumesulavett

Vändra alevivanem Toomas Sonts alustas koos volikogu esimehe Tiit Kangertiga uut tööaastat samuti allasutuste külastamisega. Samal ajal on tal aasta alguses kohe tähtsad kõnelused gümnaasiumiõpetajate palgaküsimuses ja arutamist nõuab vändralaste kindel soov taaselustada 1956.–1995. aastal toimunud Vändra maraton, tänavu oleks see pärast pikka pausi neljakümnes.

Häda on aga selles, et sport hakkab spordilembeses Vändras kuhjuma.

“Avastasime oma üllatuseks, et Eesti jalgratturite liit ja Eesti spordiveteranide liit on kavandanud oma suurvõistlused Vändras ühele ja samale juunikuu päevale,” tähendas Sonts. “Püüamegi nüüd lähinädalatel leida kompromissi, sest meile on nii maanteel sõidetav rattaralli kui ka mullu valminud staadionil peetav kergejõustikuvõistlus tähtsad.”

Vändra alev ei jäänud aastavahetusel puutumata kommunaalhädadest, millega tuli alevivanemal rinda pista: töölepingu oli üles öelnud üks sademevee ülepumplatest, mistõttu 2. jaanuari hommikul kattis Vändra kultuurimaja keldris asuva jõusaali põrandat paarisentimeetrine vesi, mis kuivatamist nõudis.

Midagi head ei tõotanud kolmapäeva hommik Sauga vallavanemale Priit Ruudule.

“Hommik algas ebameeldiva üllatusega, kui selgus, et üks buss oli libeda tee tõttu oma liiniringi katkestanud,” usaldas meile Ruut. “Seetõttu asendasin hommikul bussi ja viisin ühe bussipeatusest lahkunud sõita soovinu õigeks ajaks tööle ja hilinesin ise. Kolleegidega vallamajas uusaastatervitusi vahetanud, külastasin valla allasutusi ja hindasin ühtlasi kohalike teede libedust. Pärastlõunaks näis, et suurematel teedel oli libedustõrjet tehtud ja liiklusolukord normaliseerunud. Ilmnes mõni liigsest lumesulaveest tingitud pahanduski.”

Sellised vastused me omavalitsusjuhtidelt kolmapäeval kokku saime. Mitte kõigilt. Pärnumaal on 20 omavalitsust.