Koolitantsijad täitsid lava energia ja loomisrõõmuga

Karin Klaus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabatants. Pärnu kunstide maja tantsuga Läki Peole.
Vabatants. Pärnu kunstide maja tantsuga Läki Peole. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Festivali “Koolitants 2009” finaal tõi Pärnu kontserdimaja täis noori tantsijaid, vaimustunud vaatajaid, liikumist ja tantsulusti.


Nelja finaalkontserti mahtus üle 100 tantsu, vaatajatel oli hea võimalus saada ülevaade nii Eesti suuremate tantsukoolide arengust kui pisikeste maakoolide juures tegutsevate rühmade tööst.



MTV, Buratinod ja tulnukad


Kõige pisemad tantsijad võlusid publikut siiruse ja tantsurõõmuga, laval keksisid pikk-kõrvad, Buratinod, võimlemise-kärbsed, kassid, printsessid, matrjoðkad ja muud vahvad tegelased. Pärnu rühmadest said þüriilt kõige enam kiita just mudilas- ja lastetantsud, mis pälvisid kaks laureaaditiitlit.



“Pärnu lastetantsud on hea näide sellest, kuidas lastega loovalt töötada,” kommenteeris þürii liige Mart Kangro. “Kõik oli lastega koos läbi tunnetatud ja liikumised hästi paigas. Palju raskem oli otsuseid langetada vaba-, tänava- ning vanema astme estraaditantsude kategoorias: oli väga erinevaid ja väga tugevaid esitusi.”



Eesti tantsu kategoorias sai näha nii heina tegevat külarahvast kui villaste sukkadega jantivaid noori. Enim kostüümide ja meikide tulevärki pakkusid show- ja estraaditantsud. Laval möllasid tulnukad, dramaatilised vampiirid, hullupalatist põgenenud haiged, piraadid ja punkartibud.



Rõõm oli tõdeda, et finaali ja laureaaditiitlitenigi jõudsid suurte stuudiotega võrdselt pisikeste maakohtade koolid, mille tantsud ei löönud ehk millimeetri pealt paika sätitud koreograafia ja uhkete kostüümide, vaid stiilipuhtuse ja värskete ideedega.



“Show-tantsudes on kõige raskem MTV-videote jäljendamisest lahti saada ja midagi isikupärast luua,” arvas þürii liige Kati Põldots, kes aastaid on festivalil tantsijana osalenud.



“Selles kategoorias erilisi üllatusi polnud ja näiteks pärnakate esituste puhul jäi mulje, et olen kõiki tantse varem näinud, enesekordamist oli palju. Tahaks laval näha rohkem leiutajaid, lisavahendite kasutamist. Selles mõttes pakkus head vaheldust muukeelsete tantsijate looming - hoopis erinev käekiri. Tundub, et slaavlased julgevad rohkem katsetada, kartmata naeruväärsena näida.”



Põldots pidas kummaliseks, et paljude noorte tantsude teemaks oli vägivald või hullus. “Ei tea, kas asi on rasketes aegades või on ideed otsa saanud?” imestas ta.



Tants peab tulema hingest


Tugev konkurents valitses tänavatantsude vahel, hiphop on viimastel aastatel läinud moodi pea kõikjal Eestis.



Jõhvi DanceWorksi stuudio juhendaja Sandor Stefil jutustas oma noorte tantsijatega igavese armastuse lugu hiphopi stiilis. “Hiphop on populaarne, sest sellega on kerge tantsu vastu huvi tekitada,” leidis Stefil. “Hiljem tuleb arusaamine, et raskemates numbrites pole võimalik läbi saada klassika ega jazz-tantsuta, siis hakkab asi arenema. Põhiline on armastada tantsu ja tööd, mida sa teed.”



Tartu tantsuklubi Shate peatreener Krõõt Kiviste rääkis, et lastele ja treeneritele on finaali saamine tunnustuseks terve aasta töö eest.



Kiviste sõnutsi on kõige tähtsam käia oma rada ja lapsi sütitada, sest kohe on näha, kas laps esitab laval õpitud materjali või tuleb tants seestpoolt, hingest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles