Jääsula ja -rauad aitavad libedust tõrjuda

Riina Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bauhofi müüja Katrin Lehtla rääkis, et kui jõulude eel läksid hästi müügiks lumelabidad, siis aastavahetusega saabunud sula ajas inimesed poodi jääsula ja graniitliiva ostma.
Bauhofi müüja Katrin Lehtla rääkis, et kui jõulude eel läksid hästi müügiks lumelabidad, siis aastavahetusega saabunud sula ajas inimesed poodi jääsula ja graniitliiva ostma. Foto: Ants Liigus

Tänavatel käies võib jääda mulje, et libeduse vastu ei aita miski. Päris nii see õnneks pole, eelkõige vanemad inimesed on hakanud palju kasutama saabaste all jääraudasid ja majaomanikud ostavad üha agaramalt jääsula.

Jalatsite alla kummiga kinnitatavaid naastudega jääraudu leiab kodutarvete kauplustest ja hinnad algavad mõnest eurost. Ringkäik Pärnu poodides näitas, et eile võis raudu müügilt leida küll. Viimaste nädalate ülilibedate teede tõttu on neid müüjate jutu järgi küll väga palju müüdud, kuid uus kaup on juba tellitud.

Kummid alla

Kui tundub, et jäärauad teevad jalatsid koledaks, võib kingsepatöökojas lasta saabastele alla liimida karedad pooltallad. Port Artur 2s asuva kingsepatöökoja kingsepp Eugen Kaur rääkis, et iga päev astub hulk inimesi uksest sisse, et küsida nõu libedusega võitlemiseks.

Neile soovitataksegi eri karedusega kummist pooltaldu. Tavaliselt saab ühel päeval toodud saapad tagasi järgmisel päeval või isegi samal õhtul. Pooltaldade panek maksab kümne euro ringis.

Tõsi, suisa kiilasjääl ei garanteeri ka spetsiaalsed karedad tallad püstijäämist. Kui kodus on valida, millised saapad välja minnes jalga tõmmata, võiks libeda korral eelistada kummitalda ja hea, kui sellel on sügavad sooned sees.

Kinnistuomanikel on jääga võitlemiseks tavaliselt kolm varianti: kas jäärauaga jää katki tampida, liiva ja graniitliiva visata või jääsula kasutada.

Just jääsula on sel talvel eriti agaralt ostetud. “Lausa alustega haaratakse. Osa tooteid on juba läbi müüdud ja ootame uut partiid,” sõnas Bauhofi vanemmüügimees Katrin Lehtla. “Ostavad nii eramajaomanikud kui korteriühistud.”

Jääsula ehk kaltsiumkloriid (CaCl2) ehk rahvakeeli sool sulatab lume ja jää ära. Müügilt leiab 3-, 5- ja 25kiloseid eri tootjate jääsulapakke.

Jääsula pakenditel on kirjas, et seda sobib kasutada koduõues, kõnniteel, trepil, lao ees ja platsil ehk kõikjal, kus on vaja jääd ja lund sulatada.

Samuti sobib toode kinnikülmunud kanalisatsioonikaevude jääst lahtisulatamiseks.

Taimi ei ohusta

Tavaline keedusool naatriumkloriid (NaCl) võib olla taimedele surmav, kuid põhiliselt kaltsiumkloriidist koosneva jääsula tootjad lubavad, et see pole ohtlik loodusele ehk murule ja lillepeenrale, kuhu jääsulamisvesi kõnniteelt enamasti valgub.

“Jääsula pole teele ohtlik, see ei lõhu tänavakive, samuti on see ohutu lemmikloomadele,” rääkis Lehtla.

Osa jääsulasid toimib kuni 30, teised isegi kuni 50 miinuskraadi juures. Ühest puistamiskorrast peaks jää tõrjumiseks jaguma kolmeks päevaks.

Ehkki jääsula on tootja kinnitusel nii tänavakividele kui taimedele ohutu, eelistavad loodussäästliku maailmavaatega inimesed endiselt pigem liiva ja killustikku.

Poodides müüakse graniitliiva sagedamini 25kilostes kottides ja selle tera suurus on 2–6 millimeetrit. Kui tavalise liiva viib tuul ja vihm kergelt teelt minema, siis graniitliiva eelis on seegi, et see ei haaku jalanõude külge ja nii jäävad sõidukid ja toad puhtaks.

Kokkuhoidlik inimene võib kevadel killustiku kokku pühkida ja järgmisel aastal seda taas kasutada.

Kel pole mahti poodi jäätõrjujaid ostma minna, aga kodus on puuküttel ahi, saab oma koduõues libeduse vastu pisut abi tuha raputamisega, aga tänavale tuhka panna ei tohi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles