Iris Ruut: Võlanõustamist vajatakse üha rohkem

Anu Jürisson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonna sotsiaalkonsultant Iris Ruut.
Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonna sotsiaalkonsultant Iris Ruut. Foto: HENN SOODLA/PRNPM/EMF

Läinud nädalal koolitas finantsinspektsioon Pärnumaa sotsiaaltöötajaid võlanõustamise alal ja tutvustas abimaterjali “Abiks võlanõustamisel”. Pärnu kesklinna sotsiaalkonsultant Iris Ruut möönab, et abivajajate hulk on hüppeliselt suurenenud.


Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonna sotsiaalkonsultant Iris Ruut,
kuivõrd on teil praktikuna abi sellest abimaterjalist, kas seni on tulnud oma tarkusest hakkama saada?


Sellest on kindlasti kasu, sest võlanõustamine on väga uus ja vajalik teenus ning sellealased teadmised tulevad igale sotsiaaltöötajale kasuks. On väga hea, et abimaterjaliga on võimalik tutvuda kõigil huvilistel internetiaadressil www.minuraha.ee. Sealt leiab teisigi tarkusi, millest on igaühele kasu.



Spetsiifilisi võlanõustamise meetodeid on sotsiaaltöötajatele tutvustatud Pärnus kahel seminaril. Kõlama on jäänud aga mõte, et sotsiaaltöötaja on oma töösituatsioonis pisut teistsuguses rollis ega oma sellist ajaressurssi, et võlanõustamisega põhjalikult tegelda. Siiski saame anda võlgnikest klientidele soovitusi, mida teha oma olukorra parandamiseks.



Kuivõrd on süvenev töötuseprobleem kasvatanud teie töö hulka?


Abivajajate hulk on järsult tõusnud eelmise aasta lõpust alates. Praegu on minu tööpiirkonnas 127 klienti, kelle sissetulek jääb alla toimetulekupiiri ja kes seetõttu abi vajavad, see on umbes kolm korda rohkem kui oktoobris 2008.



Kindlasti on seda muutust tajunud kliendidki, sest taotluste esitamiseks tuleb neil vaata et tunde ukse taga järjekorras oodata. Sotsiaalnõustamist on sellises situatsioonis väga keeruline teha, jõuad vaid avaldusi vastu võtta ja telefonile vastata. Igas piirkonnakontoris võtab abivajajaid vastu üks sotsiaaltöötaja, kuid see pole ilmselgelt enam ühe inimese töö. Õnneks on kiiremal perioodil abiks lastekaitsespetsialistid.



Võlanõustamine ei ole minu põhitöö. Praegu vajavad väga paljud sotsiaalabi, sest töötuks jäämise tõttu on sissetulekud järsult vähenenud või olematud. Sotsiaalosakonda on jõudnud suur osa neistki, kes oma varasema teenistuse said juhutöödest. Neile inimestele tähendab praegune aeg töötu staatust ilma abirahata, sest juhutööd ei anna sotsiaalset garantiid.



Mis on tavalisim põhjus, miks võlgadesse on satutud?


Võlasituatsioonist väljatulemisel on kaks olulist ülesannet, üks on võlgadest vabanemine ja teiseks tuleb õppida oma rahaasju korraldama nii, et ei tekiks uusi võlgu. Laenude ja võlgadega hädas olijad ei taha sageli nende ebameeldivate probleemidega tegelda. Teatud mõttes toimub jaanalinnumäng, mille tulemusena probleemid aina suurenevad. Parim käitumine oleks laenuandja/võlausaldajaga kontakti võtta ja püüda leida koos sobiv lahendus.



Isegi siis, kui teist võimalust pole ja võlanõue jõuab kohtusse, tuleks võlgnikul kindlasti kohtule vastata ja osaleda kohtuistungil. Seal on tal võimalus selgitada, mis põhjustel ta ei tulnud oma rahaliste kohustuste täitmisega toime, ja kohus saab teha õiglase otsuse mõlema poole seisukohti arvestades.



Kas hättajäänud tulevad abi küsima?


Võlgadega hädas on väga paljud, kuid vähesed julgevad seda tunnistada ja abi küsida. Sotsiaaltöötajate juurde jõutakse enamasti siis, kui olukord on juba hull: laenud maksmata, võlgnevused suured, arved arestitud, raha ei jagu igapäevatoiduks ja eluasemekuludeks.



Kuna sotsiaaltoetuste määramisel sissetulekutest kinnipidamisi, varasemaid võlgnevusi ja laenumakseid ei arvestata, siis paljud pettuvad, sest toetuste saamine tundub neile ainus võimalus madalseisu ületamiseks. Tegelikkuses on teisigi võimalusi olukorra parandamiseks ja seal oleks abi võlanõustamisest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles