Miks ja mida Pärnumaale?

Andres Metsoja. Foto: PP

Euroopa Liidu järgmise finantsperioodi 2014–2020 ettevalmistamine on täies hoos. Esmapilgul näeme kasu välistoetustest, mis annavad meile uue võimaluse hoogsalt investeerida elukeskkonna arendamisse.

Samal ajal peame nägema puude taga metsa. Nimelt aastaks 2020 peame olema investeerinud nõnda reguleeritult, et võlakoormus ei ületaks lubatud piirmäära. Eluliselt tähtsaks pean ma asjaolu, et suurem osa varasematest investeeringutest peab hakkama 2020. aastaks ennast tagasi tootma.

Toetussõltuvus on suurim probleem

Kui 2006. aastal oli toetuste osakaal riigieelarve maksutuludest umbes 8,5 protsenti, siis aastaks 2012 kujunes selleks 18,6 protsenti. Seda on riigieelarve maksutulusid silmas pidades samas mahus kui 2011. eelarveaasta kogu tulumaks ja aktsiisid kokku. Ühesõnaga on meil aastani 2020 aega tegelda toetussõltuvuse vähendamisega.

Arvatavasti ei lakka ELi toetused meie jaoks täielikult 2021. aastalgi, kuid eesmärk peab olema elukeskkonna arendamine nõnda, et majanduse konkurentsivõime kasvaks niiviisi, et sellest tulenev lisandväärtus aitaks katta umbes kümme protsenti välistoetuste kogumahust.

Vastasel juhul oleme sunnitud edasised investeeringukavad asetama raamaturiiulile muinasjuttude rubriiki. Meenutame, et paar aastat tagasi ühiselt kokku lepitud arengustrateegia “Pärnumaa 2030+” üheks ambitsiooniks on nn tarkade töökohtade loomine maakonda.

Ilmselgelt ei saa me üle ega ümber maksukoormuse ülevaatamisest või kodanikele seadustega tagatud hüvedest, mis moodustab eelarvest juba praegu ligikaudu kolm neljandikku.

Oluliseks hoovaks saab olla riigihalduse parendamine. Seda tuleb teha eelkõige efektiivsusest lähtuvalt, sest kulutuste suurendamine väheneva rahvastikuga riigis ei ole ilmselt kõige targem tegu.

Muidugi, kui me leiame lahendused iibe tõstmiseks, väljarände peatamiseks või vähemalt tasakaalustamiseks, siis võiksime veidi kergemalt hingata, aga paraku …

Eesti-siseselt tuleb tugevdada regionaalseid keskusi, samal ajal kui Tallinn peab üha rohkem rinda pistma teiste Läänemere maade metropolidega. Kuna investeeringud ettevõtlusse juba lähevad pealinna ja hakkavad ilmselt tulevikuski üha enam Tallinna ja seda ümbritsevasse nn kuldsesse ringi platseeruma, siis avaliku ja erasektori töökohtade suhtarvu suurendamine erasektori kasuks võiks olla üks eesmärke.

Pärnumaal on erasektori osakaal teatavasti suurim Eestis ja seetõttu oleks meil moraalne õigus loota riigilt suuremat panustamist. Avaliku sektori töökohtade ümberjaotamise kontseptsioon eeldaks teaduslikku pilku. Iga avaliku sektori töökoha asukoha muutus peaks looma täiendavat lisandväärtust erasektori arenguks.

Pärnumaa roll 2013–2015

Alljärgnevalt pakun kolm ideed, milline võiks olla Pärnumaa roll lähiaastatel.

Esiteks on meie kodumaakond Pärnumaa, kus asub Eesti suvepealinn, välisturistide suurim maismaavärav. Turistide arvult Eesti teise sihtkoha ettevõtted on teinud tublit tööd, loodud on Lääne-Eesti turismi külastuskeskus. Tartu ülikooli Pärnu kolledž on valdkonda loonud uusi teadmisi, mille baasilt antakse Eesti parimat turismialast kõrgharidust. Meil on ambitsiooni rahvusvahelise turismiala kompetentsikeskuse loomiseks.

Kõigele sellele aitaks oluliselt kaasa Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskuse kui loodava regionaalhalduse divisjoni toomine Pärnumaale.

Teiseks, planeeringute kompetentsikeskus. Siseministeeriumi planeeringute osakonna, maa-ameti planeeringute osakonna ja maanteeameti planeeringute osakonna toomine Pärnumaale koos Pärnu maavalitsuse ja Pärnu linnavalitsuse vastava ala spetsialistidega võiks olla sobiv baas uut tüüpi planeerimisinstitutsiooni loomiseks riigis, mida võiks – nii nagu Hollandis – kureerida riigiarhitekt.

Selleks peaks andma tuge regionaalplaneerimise õppetooli toomine Tartust Tartu ülikooli Pärnu kolledžisse. Paari eelmise aasta jooksul oli Pärnu kolledžis võimalik end täiendada planeerimisvaldkonnas, aga kahjuks oli tookord tegemist lühiajalise projektiga, mitte kestliku pikaajalise õppekavaga. Saadud positiivsest tagasisidest lähtudes võib väita, et sellise kompetentsikeskuse järele on suur sotsiaalmajanduslik nõudlus.

Kolmandaks, maanteeameti juurde loodav ühistranspordikeskus. Teatavasti asub Pärnus maanteeameti Lääne regiooni keskus. Selle baasilt saaks ümber kujundada ja välja arendada maanteeameti juurde loodava, kogu Eesti ühistranspordiliikluse koordineerimisega tegeleva keskuse.

Pärnul, mis Eesti oludes suhteliselt unikaalselt paikneb nelja (täpsemalt isegi viie, kui arvestada juurde torutransport) transpordiliigi (maantee-, raudtee-, vee- ja õhutransport) ristumiskohas, on suur ühistranspordialane potentsiaal.

Näiteks on siinne maapiirkondade bussiliikluse maht üks suuremaid riigis. Samal ajal on siinkandis olemas nii linnapiirkondade (sarnaselt nt Suur-Tallinnaga) kui väikesaartega seonduv eripära.

Aegruumiliselt kokkutõmbuvas maailmas pole vähetähtis Baltimaade koostööd soosiv aspekt: asukoht Via Baltical poolel teel Tallinnast Riiga. Kümmekonna aasta pärast on Pärnu Lõuna-Eesti värav Rail Balticu kiirraudteele.

Pärnumaa on riigipalgaliste töökohtade kaotamises olnud kahjuks esirinnas. Me kõik mäletame Pärnu üksik-jalaväepataljoni sulgemist ja arhiivi äraviimist. Samuti kaotasime töökohti Pärnu vangla sulgemisega.

Leian, et valitsuse heakskiit riigimaja kontseptsiooni kasutuselevõtuks on loonud ühtlasi soodsa aluse Pärnumaa panuse suurendamiseks kogu riigi kui terviku toimimiseks. Tere tulemast Pärnusse!

Ettepanekud

Pärnu maavanema Andres Metsoja arvates võiksid Pärnumaal asuda järgmised riigiasutused:

* Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskus kui loodava regionaalhalduse divisjon;

* siseministeeriumi planeeringute osakond, maa-ameti planeeringute osakond ja maanteeameti planeeringute osakond (planeeringute kompetentsikeskus);

* maanteeameti juurde loodav ühistranspordikeskus.