Pärnu maakohus mõistis täna looma julmas kohtlemises süüdistatud Marge Arumäe õigeks. Arumäe kohtulugu oli maakohtus arutusel ka 2011. aasta mais, toonagi mõistis kohus Arumäe õigeks.
Pärnu maakohus mõistis Marge Arumäe taas õigeks
17. jaanuar 2013, 13:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna asus kohus seisukohale, et Arumäe ei näidanud lemmikloomapidajana üles koera suhtes vajalikku hoolsust, mis oli tingitud tema tähelepanematusest ja kohusetundetusest. Samal ajal leidis kohus, et olenemata sellest, kas tegemist on kergemeelsuse või hooletuse vormis toime pandud teoga, ei ole ettevaatamatus karistusseadustiku § 264 koosseisuline tunnus ja isiku kriminaalvastutusele võtmine on välistatud.
„Ühestki kohtuistungil vahetult uuritud tõendist ei tulene, et Arumäe oleks tegevusetusega pannud toime looma suhtes lubamatu teo julmal viisil ja kohus mõistis Arumäe talle esitatud süüdistuses süüteokoosseisu puudumise tõttu õigeks,“ teatas Pärnu maakohtu pressiesindaja Elo Kirsipuu.
Arumäele oli esitatud süüdistus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb looma suhtes lubamatu teo toimepanemist julmal viisil.
Prokuratuuri süüdistuse kohaselt kohtles Arumäe 2010. aasta suvel oma pere seitsmeaastast emast Saksa lambakoera Claudiat pikka aega julmal viisil, näidates üles erilist hoolimatust looma tervise ja heaolu vastu ja pannes oma tegevusetusega toime looma suhtes lubamatu teo, mis ohustas looma tervist ja heaolu.
19. mail 2011 mõistis Pärnu maakohus Arumäe õigeks põhjendusel, et kohus, hinnates kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis, ei tuvastanud, et ta oleks koera kohelnud julmal viisil, mida seadusandja on selle sätte seadusesse lisamisel silmas pidanud. Nimelt tuleb kohtu teatel julmaks viisiks pidada looma piinamist (põletamist, surnuks peksmist, looma tapmist enda või teise lõbustamiseks jne).
„Et isikut sellises süüdistuses süüdi mõista, tulnuks tema käitumises tuvastada vähemalt kaudne tahtlus koera piinata,“ teatas Kirsipuu. „Kergemeelsuse või hooletuse tuvastamise korral ei saa isikut selle seadusesätte alusel süüdi mõista.“
Tallinna ringkonnakohus tühistas 11. oktoobril 2011 Pärnu maakohtu otsuse kriminaalmenetluse normi olulise rikkumise tõttu ja saatis asja tagasi uueks arutamiseks Pärnu maakohtusse teises kohtukoosseisus põhjendusel, et otsusest ei ole välja loetav, miks maakohus ei pidanud usaldusväärseks neid tõendeid, mis toetasid süüdistust.
Ringkonnakohtu hinnangul rajanes maakohtu otsus vaid süüdistatava ütlustel ja tema ütlusi toetavatel ja nendega riimuvatel tõenditel.
Riigikohus ei võtnud 28. novembril 2011 Arumäe kaitsja määruskaebust menetlusse ja seega jõustus ringkonnakohtu määrus otsuse tühistamise ning asja tagasisaatmise kohta Pärnu maakohtusse uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
Eelmise aasta alguses asus maakohus uuesti asja arutama. Süüdistus kvalifitseeriti karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb tegevusetusega looma suhtes lubamatu teo toimepanemist julmal viisil.
Kohtuistungid toimusid maikuus, pärast mida saadeti asja materjalid veterinaariaekspertiisi, kuna kohtus uuritud tõenditest nähtuvalt ilmnesid lahknevused kohtus tunnistajatena üle kuulatud loomaarstide arvamustes looma tervisliku seisundi ja selle põhjuste osas.
Ekspertiisi tulemused saabusid sügisel ja kohtuvaidlused toimusid tänavu jaanuaris. Prokurör palus kohtul Arumäe süüdi tunnistada ja karistada teda kuuekuulise tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga ning lisakaristusena võtta temalt viieks aastaks ära loomapidamise õigus.
Kaitsja palus Arumäe õigeks mõista, mööndes, et kuigi Arumäe ei käitunud kõige otstarbekamal viisil äsjapoeginud koera juurest reisile minnes ja jättes koera koos kutsikatega tuttava järelevalve alla, ei ole ta sellise käitumisega toime pannud kriminaalkorras karistatavat tegu.
Tänase õigeks mõistva otsuse saavad kohtumenetluse pooled vaidlustada viieteistkümne päeva jooksul.