Mille üle vaieldakse?

, Pärnu linna kodanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Kukk.
Jüri Kukk. Foto: PP

Tõttan oma seisukohta avaldama, sest kardan, et vaidlus läheb muidu jälle radadele, kus kõige olulisemast minnakse lihtsalt vaikides mööda ja alustatakse kohe arutelu kitsalt konkreetses küsimuses, suuremat pilti unustades.

Asi on selleski, et mul on järjest rohkem tulnud puutuda kokku sellega, et Pärnu linnavalitsus “otsib kompromissi” üldplaneeringuga kehtestatud tingimuste ja konkreetse arendaja soovide vahel. Lausa uhkusega deklareeritakse, et linnavalitsus on arendaja hea partner ja püüab teha kõik, et arendaja soovid saaksid täidetud.

Kas ei peaks siiski piirduma sellise partnerlusega, nagu see on liikluspolitseiniku ja autojuhi vahel? Ei ole kuulnud, et politseinik püüaks igal võimalikul juhul liikluseeskirja muuta, et liiklejale meelepärane olla.

Julgen linnaametnikele meenutada, et nad on eelkõige ametnikud, kelle ülesanne on täita volikogu otsuseid, eriti neid, mis vastu võetud väga keerulises protsessis koos kõigi linnakodanikega, nagu seda on linna üldplaneering või arengukava.

Ütlen kohe ka, et toetan täielikult lugupeetud linnavoliniku Eino-Jüri Laarmanni seisukohta, et Pärnu linna üldplaneeringust tuleb kinni pidada. Üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute puhul tuleks käsitleda kõiki neid asjaolusid, mis tingisid kehtiva üldplaneeringu vastuvõtmise just selliselt, nagu seda tehti Pärnut kui tervikut käsitledes. Käesoleval juhul on küsimus selles, kas Pärnus on ikka tootmismaad selleks sobivates kohtades ülearu, et kinnitatud sihtotstarbeid on vaja muuta.

Põhjenduseks, et üldplaneeringut muuta, ei saa aga mingil juhul olla arendaja nässu läinud arendusprojekti vee peale upitamine. Praegusel juhul on ju veel nii, et äriühing on saanud selle maa omanikuks praktiliselt tasuta maa eesõigusega erastamise kaudu.

Küsimus ei ole seega, et selles asukohas poleks võimalik tootmist arendada, nagu VN Niidu Kinnisvara väidab, vaid selles, et arendaja näeb võimalust – kui tal õnnestub volikogu ära lollitada – uutes tingimustes hoopis suuremat tulu teenida. Kas see on linna üldistes huvides, arendajat ei huvita. Ei peagi huvitama.

Mul on arendajale ettepanek. Jagage oma kinnisasi kehtivate sihtotstarvetega väiksemateks tükkideks ja müüge need uued kinnisasjad (kus 80% tootmismaa ja 20% ärimaa) ära selle hinnaga, millega asja ise omandasite. Mis on veel tavalisem, kui et juhul, kui ärimees ei oska soetatud varaga midagi peale hakata, müüb ta selle ära? Pealegi, kui müük otsest kahju ei tee ja see oleks kindlasti linna arengu üldisemates huvides.

Veel olen veendunud, et arendaja mesijutt laomajanduse arendamisest ja logistikateenustest on lihtsameelsetele, laomajanduse ja logistilised arendused oleksid ju võimalikud kehtiva tootmismaa sihtotstarbega.

Ettepanek linnavalitsusele. Kuivõrd Pärnus on käsil uue üldplaneeringu koostamine ja menetlus on jõudmas lõpusirgele, siis juhul, kui tõesti on põhjust arvata, et arendaja ettepanek vajab süvendatud käsitlemist, tuleb planeerimisseaduse paragrahvi 15 kohaselt kehtestada selles piirkonnas ehituskeeld ja otsustada asi uue üldplaneeringuga.

Seadus võimaldab ehituskeelu kehtestamist kuni kaheks aastaks ja sellest oleks praegusel juhul kindlasti abi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles