Kaupo Meiel: Eestluse elujõu käilakuju

Kaupo Meiel
, arvamustoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andres G. Adamson

Läinud kolmapäeval tähistati Manija saarekeskuses Pärnumaa ilmselt tuntuima ja kõige laiemalt armastatuma elaniku Kihnu Virve ehk Virve Kösteri 85. sünnipäeva.

Praeguse kodusaare järgi hüüdnime saanud daam elas Kihnust tublisti pisemal Manilaiul tervelt 37 aastat ja kuigi elutee ta sealt 1965. aastal ära viis, oli pidulikul päeval naasmiseks põhjust küll, sest Manõja kultuuriselts ja Kihnu kultuuri instituut kuulutasid Virve Manija esimeseks aukodanikuks. Väärika tiitliga käis kaasas juveliir Jaan Maripuu valmistatud ainulaadne kaelaraha, mille ilmestamisel kasutas meister Kihnu maagilisi kaitsesümboleid.

Kihnu Virvele võib suuri ja väikseid tiitleid, aurahasid ja teenetemärke omistada nii palju, kui kellelgi pähe tuleb, neid on ta päris mitu juba saanud ja kindlasti on Virve need kõik auga välja teeninud, kuid ega need tunnustused muuda teda kellekski teiseks, kui ta on.

Võib-olla tasuks autasudele ja Virvele vaadata teise nurga alt ning näha just seda armsat ja elujõulist saare naist tunnustusena eestlusele ja karastunud ning alati rõõmsameelse tunnistusena eestluse elujõust.

Kui Eestimaa on kui laev ja eestlased meeskond, kes, oma keel suus ja oma kultuur meeles, endale igavikku otsivad, on Kihnu Virve kui käilakuju, ikka meile eeskujuks ja teenäitajaks. Ta on seda kordades enam, kui ükskõik milline riigipea seda eales suudaks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles