Juhtkiri: Riiklik programm tänavatele

Arvamustoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Postimees.
Pärnu Postimees. Foto: PP

Pärnu linna teedevõrk kulub kiiremini, kui remontida jõutakse. Nii tõdes äsja Pärnu Postimehes linnavalitsuse majandusosakonna juhataja Mait Talvoja. Ent see pole sugugi ainult Pärnu probleem. Samasuguse olukorraga on silmitsi kõik Eesti linnad. Mida heitlikum on talv, seda rohkem sigineb löökauke, mida hädapärast lapitakse. Soojade ilmade saabudes on vaja lapitud kohad uuesti üle käia, et teekate vähegi kauem vastu peaks.

Pärnu õnnetus on veel pinnas, millel linn asub. Vesiliiv ei ole õnnestunud alus tänavatele-teedele, mis intensiivse liikluse puhul niigi kiiresti lagunema kipuvad.

Kõik linnad on tänavate korrashoiuks kuluvat raha vähendanud. Pärnus on seda tänavu 30 000 eurot vähem, kui kulutati eelmisel aastal. 54 000 euroga tänavavõrgu jooksvaks remondiks suudetaksegi vaid auke lappida. Mida teha?

Siin on ilmselgelt poliitilise otsustuse koht. Kas seada taristu korrasolek prioriteediks?

Selge on ju seegi, et mida paremas seisus on teed-tänavad, seda vähem peab remontima liiklusvahendeid, seda paremini liigub ühistransport ja võõrastele jääb linnast parem mulje.

Tallinn vajaks teede uuendamiseks 35 miljonit eurot aastas, tänavu on selleks vaid seitse miljonit.

Pärnu suudab aastas uuendada ainult kilomeetri jagu sõiduteid, vaja oleks 12–13 kilomeetrit. Üle pinnata õnnestub samuti alla poole vajaminevatest kilomeetritest.

Kohalikud omavalitsused jäävad rahapuudusel taristute hooldamisega hätta. Ainus võimalus oleks riiklik programm ja riiklike investeeringute suurendamine omavalitsuste tee-ehitusse.

Meie linnade parem väljanägemine ja teede turvalisus ei jookseks kuskil külge mööda maha. Vastupidi, korralikud teed-tänavad hakkaksid silma võõrastelegi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles