Prokurör tegi ettepaneku, et kohus karistaks motoklubi Klan liikme tapmises süüdistatavat Indrek Kruuvi 11aastase vangistusega, kohus teeb otsuse teatavaks 21. märtsil.
Indrek Kruuv võib 11 aastaks vangi jääda
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
21. veebruar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varem kuuel korral karistatud Kruuv (endise nimega Joan Luide) peksis eelmise aasta 20. aprillil Pärnus Vana-Rääma 2 kõrvalhoones surnuks motoklubi liikme, kes naabermajas peetud sünnipäevapeole seltsi otsima läks. Kuigi Kruuv polnud seal peoperemees ja osa sünnipäevalisi oli üksteisele võõrad, nõudis tapmises süüdistatav järjekindlalt motomehe lahkumist.
Tüli lõppes kaklusega, kus Kruuv maaslebajat käte ja jalgadega jõhkralt peksis. “Kruuvi kingade fotost on näha, millega näkku löödi. Selliste jalanõudega on võimalik näoluid purustada,” ütles prokurör Anne Sillaots kohtunikele fotot ulatades.
Kohtualuse versioon
Kruuvi jutu järgi tekkinud tüli sellest, et peo käigus oli lõhutud üht kappi ja tapetu hakanud seda ette heitma. Kruuv väitis, et tapetu olevat varem nende viinapitse vastu põrandat loopinud, motomees eitas seda.
Kruuv rääkis, et see etteheide ei andnud tapetule rahu ja see tulnud ikka ja jälle tõestust küsima. “Vestlus tegi ärevaks,” lausus Kruuv. “Teadsin, et /…/ kuulub motomeeste gruppi, kes suhtleb Bandidostega.”
Pärast südaööd tuli motomees kaminaruumi. Sünnipäevaliste meenutuste järgi oli ta sõbralik ega seganud kedagi. Konflikt tekkis alles siis, kui Kruuv tuli ja tal lahkuda palus.
Kruuvi väitel olevat motomees teda ähvardanud. “Kuule, sina, ma löön su kasti, kelleks sa end pead,” meenutas ta motomehe sõnu. Ükski teine ruumis viibinutest seda ei kinnitanud.
Kruuvi sõnade järgi rünnanud motomees teda mitmel korral jalgadega ja ta pareerinud paar lööki. Siis aga olevat ta vastu hakanud, jalast kinni haaranud ja ründaja olevat maha kukkunud.
“Lõin teda kaks korda rusikaga, nägin, et tahab püsti tõusta. Lõin teda püsti tõustes paar korda jalaga. Rohkem mitte,” kõneles Kruuv.
Kruuvi jutt on vastuolus tunnistajate ütluste ja ekspertiisiaktiga. Ekspertiisiakti järgi on tapetut vähemalt kümme korda näkku, kaela ja kehasse löödud ning tal oli hulk eluohtlikke vigastusi ja näoluude murde. Tunnistajate sõnade järgi ei löönud maasolija vastu ega kaitsnud ennast.
Kruuvi väitel olevat läbipekstu hiljem taarudes kõndinud ja isegi seisnud. “Ümises midagi, sain aru, et pole mingit probleemi,” lausus Kruuv. Keegi teine kõndivat läbipekstut ei näinud.
Kruuv oli viimane, kes peoruumidest öösel lahkus, ja esimene, kes päeval sinna tagasi tuli. Motomees suri öösel kella kolme paiku, olles üksi jäetud oma verre lämbuma.
Kruuvi jutt ei klapi teiste tunnistustega
Prokurör Sillaotsa hinnangul pani Kruuv tahtlike tegudega, mis põhjustasid surma, toime tapmise. “Ma ei kujuta ette Kruuvi juttu, et /…/ oli püsti ja istus. Keegi teine seda ei mäleta, ruumis pole veriseid liikumisjälgi. Versioon, et ta kukkus hiljem surnuks, on vale,” rääkis Sillaots.
Sillaots kõneles, et Kruuv üritab tapetut näidata tülinorijana, mida teised ei kinnita, ning vähendada löökide arvu ja vigastusi. “Kohtusaalis keegi teine ei kinnitanud, et /…/ noris, nina vastu nina,” lausus ta. Samuti näitavad pärast Kruuvi kinnivõtmist tehtud fotod, et ta ülakeha on ainsagi vigastuseta, ainult jalgadel ja kätel on kriimustused ning parem käsi on paistes ja lilla.
Sillaots meenutas, et Kruuv ei abistanud kannatanut, ei kutsunud kiirabi, ei organiseerinud läbipekstu haiglasse viimiseks transporti ja lahkus ise viimasena, jättes kõrvalruumi lohistatu surema. “Ta ei asetanud teda isegi seljaga vastu diivani äärt, kuigi nägi, et teised panid ta lämbumise vältimiseks külili,” ütles Sillaots.
Kruuvi kaitsja Ants Nõmmik leidis, et tervisekahjude tuvastamise ekspertiis pidanuks valmima 30 päeva jooksul. Samuti pole ekspert selgitanud, et kui keha on kergelt soe, siis kust see tuleb. “Midagi on aktis oluliselt valesti. See seab kahtluse alla surmaaja,” lausus Nõmmik.
Kaitsja: see oli surm ettevaatamatusest
Nõmmik väitis, et tülinorija oli tapetu. “Meil pole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Kruuv on kunagi soovinud /…/i surma,” rääkis ta. “Me ei tea tõsikindlalt sedagi, et kõik need vigastused on tekitanud Kruuv.”
Nõmmik leidis, et süüdistuse võiks ümber kvalifitseerida surma põhjustamiseks ettevaatamatusest, mille eest näeb karistusseadustik ette kuni kolmeaastase vangistuse.
Oma viimases sõnas ei palunud Kruuv tapetu lähedastelt vabandust, vaid leidis, et tema õigusi on rikutud. Peamisteks õiguste rikkumisteks olevat, et politsei ei uurinud üht vereloigus olnud botasejälge, rikkus sündmuskoha vaatluse reegleid ega kuulanud teda algul üle mitte tunnistaja, vaid kahtlustatavana. Viimast nimetas Kruuv isegi oma au teotamiseks.
“/…/ tahtis mind tappa. Tema sõnad ja teod väljendasid seda. Ivan Julm oli ka oma sõpradele vaenlane,” kõneles kohtualune ja palus, et kohus asja objektiivselt hindaks.