Marga Napp: Lasteaiadki peavad vaese ajaga harjuma

Grete Naaber
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marga Napp.
Marga Napp. Foto: Urmas Luik

Kui tavaliselt vaadatakse lasteaedade eluolu üle sügiseti, siis tänavu kevadel tehti linnapea Mart Viisitamme osavõtul lisaringkäik kõigisse Pärnu 14 lasteaeda. Mindi kaema õpi- ja kasvukeskkonda ja uurima, mis jääb tegemata seoses linnaeelarve kärbetega ja millised on vältimatud tööd konkreetse lasteaia jätkamiseks.


Pärnu haridusosakonna alushariduse peaspetsialist Marga Napp, milline jäi üldmulje ja kas tuleb vältimatuid töid?


Üldmulje jäi keskmiselt hea. Lasteaedadel on uued katused, uued aknad, korralikud köögid, paranenud on õpi- ja kasvukeskkond. Kolmes-neljas lasteaias vajab kohendamist elektrisüsteem, mõnes peab järge ootama voodite vahetus uute vastu. Vajalikke töid on teisigi.



Valupunktina hakkas kõige rohkem silma vajadus uute atraktsioonide järele mänguväljakutel. Paraku lükkub mänguväljakute uuendamine edasi ja kui summadest rääkida, siis näiteks ühe hoovi korrastus, mille hulka kuuluvad teed, vajab ligemale kaht miljonit krooni.



Lasteaiatöötajad olid optimistlikud ja leidsid: saame hakkama. See aga tähendab suurema rõhu asetust loovusele, et oma kätega midagi ära teha, loodusliku materjali kasutamist.



Kõige suurem murelaps on meil Pillerpalli lasteaed. Taotlesime rahastamist projektidest uue hoone ehituseks, et kompleksselt lasteaiaga lahendada toimetulekukooli laiendamise probleem. Nüüdseks on lahendused edasi lükkunud. Pillerpall vajab vältimatu tööna eelkõige uusi aknaid ja need saab ta esimesel võimalusel.



Ilmselt jätab Väike-Posti lasteaia ehituse seiskumine järjekorrad alles?


Jaa. Pärnu linnas jäävad püsima järjekorrad laste paigutamisel lasteaedadesse. Aiarühmadesse tulijail üldjuhul probleeme ei ole ja kooliks ettevalmistuse, mille võtsime südameasjaks, läbivad kõik. Sõimerühmadesse seevastu on koha ootel 583 last. Pikemad järjekorrad püsivad Kesklinna, Pöialpoisi ja Mai lasteaias.



Järjekorranumbritega on aga sellised lood, et neid lugedes tuleb sedagi arvestada, et mõni soovib lasteaiakohta alles 2010., teine 2011. aastal ja on vanemaid, kes järjekorrast lahkuvad.



Näiteks sel aastal on loobunud lasteaiakohast juba 20 vanemat, kandes oma järjekorra järgmisse aastasse, päriselt on lasteaiast loobunud kolm. Nii et järjekorranumber on pidevalt muutuv suurus.



Praegu käib Pärnu lasteaedades 2070 mudilast, kellest kooliminejaid on üle 400.



Kui palju kohti vabanes maakonna laste mittevõtmisega?


Eriti mitte. Ega me varem maalapsi linna lasteaedadesse võtnudki.



Probleemid olid hoopis selles, et näiteks püsis lapsevanem Pärnu linna registris, kuid elas hoopis mõnes vallas. Laps sai koha linna lasteaias, misjärel kanti end valla registrisse.



Niisugustel juhtudel hakkame vanematega sõlmima koha kasutamise lepinguid, et vajadusel linnalaps kohast ilma ei jääks. Üldreegel on aga selline: lapsevanem saab lapsele alalise koha broneerida hetkest, kui ta on end kandnud Pärnu linna elanike registrisse.



Probleem oli seegi, et vanem pani lapse mitmesse lasteaeda järjekorda. Maksimum oli ühel üheksa lasteaeda. Kehtestasime korra, et korraga võib olla kolme lasteaia järjekorras.



On juhtumeid, kui laps vahetab aastas kolm korda lasteaeda, seegi ei ole päris normaalne.



Samal ajal püüame vastu tulla, kui tekib probleeme lapse lasteaeda viimise ja sealt toomisega, et vanem saaks oma mudilase panna töö- ja elukohale lähemal asuvasse lasteaeda. Püüame selliseid sobivaid vahetusi lastega peredele teha ka koostöös valdadega.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles