Regionaalminister Siim Kiisler tuli välja konkreetse haldusreformikavaga, mille alustala on ”tõmbekeskuste Eesti“ mudel ja mille elluviimiseks on valminud piisavalt tihe, kuid mitte liigset kiirustamist eeldav ajakava. Tõmbekeskuste Eesti loomisel oleks tulemuseks omavalitsused, mis pole küll täpselt ühesuguse suurusega, aga mitte väiksemad kui 10 000 elanikku, ja liitumiste tulemusel jääks alles 30–50 uut omavalitsust. Tõmbekeskused, millega olemasolevad vallad võiksid liituda, selguvad kava järgi kohapeal läbi arutelude ja otsest sundi hakkab riik rakendama alles siis, kui kohalikul tasandil otsustada ei suudeta.
Tellijale
Juhtkiri: Haldusreform nüüd või ei kunagi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiisler on öelnud, et tõmbekeskuste mudeli populaarsus tuli talle üllatusena, aga ta ei pelga seda, et omavalitsused ei taha mingit otsust teha. Kindlasti võib praeguste valdade poolvabatahtliku, poolsunniviisilise tõmbekeskuste külge pookimise osas leida vastuväiteid, kuid ega see võrreldes teiste kõne all olnud variantidega midagi enneolematult halba või ebamõistlikku ole.