Kuna röövpüügiga kaasneb peale kriminaalkaristuse reeglina suur rahaline nõue keskkonnakahju hüvitamiseks, üritavad ebaseaduslikku kalapüüki viljelevad rikkujad keskkonnaametnikke üle kavaldada ja nii vastutusest pääseda või seda vähendada.
Röövpüüdjad üritavad keskkonnaametnikke üle kavaldada
10. märts 2013, 14:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnainspektsiooni keskkonnakuritegude uurimisüksuse juhi Rocco Otsa sõnutsi on ebaseadusliku kalapüügi osas rikkujateks olnud nii firmasid kui ka eraisikuid. "Eks meid huvitavad rohkem elukutselised kalurid, kes aeg-ajalt kipuvad seadust rikkuma, kuid sageli satuvad uurijate huviorbiiti harrastuskalamehedki. Reeglina on tegemist võrgupüügil toime pandud kuritegudega ehk püügile asetatud võrgud on lubatust väiksema silmaga ja saagiks on alamõõdulised kalad," rääkis Ots usutluses BNSile.
Kuna tõsise keskkonnarikkumise puhul, milleks on näiteks loata püük, lubatust väiksem võrgusilm, keelatud püügiaeg, illegaalne püügiviis või püüdmise koht, korrutatakse kahjumäär viiega, võivad isegi mõne üksiku ebaseadusliku võrguga püüdes kaasneda väga suured kahjusummad, mis on mõne juhtumi puhul ulatunud kümnetesse tuhandetesse eurodesse. "Eks see on teinud kalurid kavalamaks, et vastutusest pääseda. On tulnud ette olukordi, kus ebaseaduslikult püügile pandud võrkudest alamõõdulisi kalu välja võttev kalur väidab, et tegelikult tema võrke merre ei pannud, vaid lihtsalt läks võõrastest võrkudest kala varastama, võrkude omaniku kohta tal aga andmed puuduvad," ütles Ots.
Kui uurijatel ei õnnestu tõestada vastupidist, ei saa Otsa sõnade kohaselt kalurile esitada süüdistust keskkonnakahju tekitamises, vaid varguses, ja siis on võimalik, et rikkuja pääseb suure keskkonnakahju hüvitamise kohustusest. "On tavapärane, et kaluritel on püügile asetatud nii õige silmasuurusega püünised kui ka lubatust väiksema silmaga võrgud ja keskkonnaametnike ilmumisel lihtsalt hüljatakse ebaseaduslik võrgujada," ütles Ots.
Samuti on röövpüüdjad hakanud saaki jagama eri kottidesse ehk õige mõõduga kalad ühte ja alamõõdulised teise. Inspektorite ilmumise korral jäetakse ebaseaduslik saak maha, võimalusel uputatakse. "Näiteks mullu tuvastasime röövpüügilt 12 Läti harrastuskalurit, kes said korraliku karistuse, kuid tänavu pole neist veel ükski ametnikele vahele jäänud, kuigi on põhjust arvata, et nad püüavad aktiivselt edasi, ja võimalik, et nende käitumismaneer pole muutunud. Seega on nad muutunud ettevaatlikumaks ja üritavad inspektoreid üle kavaldada," ütles Ots.
Tema jutu järgi on kõigil tänapäeval telefonid taskus ja pole haruldane, et kui inspektorite sõidukeid on liikumas näha, levib info sellest kalurite vahel kiiresti. "Kuid ametnikudki muutuvad osavamaks, meil on hea tehnika ja võimalused uute nippidega rikkujaid tuvastada. Lihtsalt kõigest ei tasu avalikult rääkida," ütles Ots.