Kalle Laanet: Saame vabaks, elame hästi

Kalle Laanet
, riigikogu liige (Keskerakond)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalle Laanet.
Kalle Laanet. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eesti riigi edulood sulavad kui läinudtalvine vähene lumi. Pudrumäed ja piimajõed on kadunud. Raske aeg paneb proovile inimeste põhiväärtused ja politsei professionaalsuse.


Turvatunne ei ole vaid hirmu puudumine kuriteo ohvriks langemise ees, vaid suuresti selles, et suudame iga päev hoida leiba laual, et meie lastel on võimalus saada parimat haridust, meie lähedased on terved või vajadusel antakse abivajajale kõrgetasemelist meditsiiniabi.



Turvatunne ja majanduskriis


Kuidas mõjutab majanduskriis turvatunnet ühiskonnas? Inimesed, kes on majanduskasvu laineharjal ennast laenudega maksimaalselt koormanud, on praeguses majandusseisus olukorras, kus isegi esmane toimetulek on muutunud küsitavaks.



“Oli aeg, kui heietasime vabadusest ja vabanemisega kaasnevast heast elust. Kus iganes, kodudes, tööl. Ja tööl napsitavate lihtsameelsete semude lollikindel unelm. Saame vabaks, hakkame hästi elama. See on enim meelde jäänud väljend. Enamik ei kujuta ettegi ega teadvusta, et vabadusega kaasneb ränk, aus töö ja vastutus,” kirjutab meie perele isiklikus kirjas 82aastane Hugo Tamleht Pärnust, kes 16aastasena minu kodusaarelt 20 aastaks Siberisse küüditati.



Kas vahepealsed majandustõusu aastad on kinnistanud meie inimeste hoiakut, et igapäevane aus töö ja vastutus on ajalugu, raha saab pangast? Loodan, et mitte. Maailma majanduse tagasilangus on äratanud vähemalt osa Eesti rahvast möödunud aastate soovunelmatest ja loob aluse uuele kainele ellusuhtumisele ja töötahtele.



Paraku on meie igapäevaelus vastupidiseid olukordi: inimesel on töötahe, kuid tal puudub võimalus seda rakendada. Siit järgmine probleemistik – kui oled pikalt töötu, on tööturule tagasiminek nii psühholoogiliselt kui professionaalselt keeruline. Spetsialistid ütlevad, et inimene, kes ei ole kolme kuu jooksul tööd leidnud, muutub passiivseks ja ta ei otsigi enam lahendusi.



“Olen vana mees. Kuid seda, mida kunagi lausa pähe tuubiti, olen järginud: ära jäljenda kedagi, jää iseendaks. Kõik, mis ahvatleb, ei sobi meile, st kõik, mis läänest tuleb. Pead olema ettevaatlik. Isegi liialt õhku ahmides võivad kopsud lõhkeda,” jätkab Tamleht.



Kogenud mehe sõnadest võib välja lugeda: asjad, mida on korraga liiga palju, võivad kasu asemel kahju tuua.



2009. aasta teine Politseileht lahkab majanduslanguse mõjusid kuritegevusele. Keskkriminaalpolitsei direktor Eerik Heldna kirjutab juhtkirjas: “On isegi spekuleeritud, kas kriminaalsed 90ndad võivad tagasi tulla ning inimestel on põhjust hirmul olla. Seda kindlasti mitte, kuid see ei tähenda, et jahtuval majandusel puuduks mõju kuritegevusele.”



Heldna leiab, et paljudel elualadel on taas tegutsema hakanud kelmusi toimepanevad isikud. 2009. aasta kahe esimese kuuga oli kelmusi registreeritud eelmise aastaga võrreldes juba 15 protsenti rohkem. Just majanduskuriteod on kuriteoliik, mis ahvatleb seni ausaid, kuid nüüd raskustesse sattunud isikuid.



Heldna eeldab narkokaubanduse kasvu. Olen majandusraskuste ja kuritegevuse kasvu otsestele seostele korduvalt tähelepanu pööranud, kuid seda on sageli tõlgendatud kui opositsioonipoliitiku lärmamist.



Ma ei arva, et inimeste “hirmutamine” kuritegevuse tondiga midagi parandaks, kuid kõigil meist on põhiseaduslik ja inimlik õigus olla informeeritud ühiskonnas levivatest ohtudest, ja ikka selleks, et ohtudesse sattumist ennetada.



Pea liiva alla peitmine muudab olukorra ainult hullemaks.



Kas senini ausalt leiba teeninud ja nüüd töötu inimene leiab end kõige mustema stsenaariumi korral pigem tänavalt, kui läheb vargile? Oma töökogemusele toetudes julgen kindlalt väita, et ebaausa taustaga inimesed hakkavad lahendusi otsima kuritegelike vahenditega.



Aasta lõpuks võib töötute ametlik arv küündida 100 000 inimeseni. Süüa tahavad kõik, laenud tahavad maksmist. Valitsuse plaan vähendada töötutele mõeldud toetusi võib realiseeruda. Maailmapraktika on näidanud, et osa meeleheites inimesi läheb enda ja pere elatamiseks tõepoolest ebaausale teele. Seega on väljakutse, mille majanduskriis meie korrakaitsjatele esitanud, äärmiselt kõrge.



See, kas politseinikud suudavad pingetes ühiskonnas säilitada kainet meelt ja pakkuda kodanikele igakülgset abi ja kaitset, selgub lähikuudel.



Kui viimasel ajal on politsei põhitööks olnud liikluseeskirja eirajate avastamine, tuleb nüüd keskenduda isiku-, narko- ja varavastaste kuritegude ennetamisele ja kiirele avastamisele.



Politseinikke igale poole ei jagu ja ees on valikud, milliste õigusrikkumistega eelisjärjekorras tegelda. Politseid usaldab 79 protsenti küsitletutest, eeldused politsei ja rahva igakülgseks koostööks on olemas.



Veelgi suuremas ja väga inimlikus koostöös näen üht võimalust majanduskriisist tulenevate kuritegude ennetamiseks ja pingete pehmendamiseks.



Vabadust ei ole vastutuseta


Usun, et 2006. aastal alguse saanud ja riigikogus äsja vastu võetud seadus sisejulgeoleku ühendasutuse loomiseks annab eelduse paremale ja kiiremale abile õiguskaitseorganite poolt.



Seaduse eesmärk on politsei, piirivalve ning kodakondsus- ja migratsiooniameti ühendamise kaudu tegevuste dubleerimine lõpetada, et kasutada erioskustega töötajaid ja tehnikat otstarbekamalt.



Loota hädas vaid jõustruktuuridele on naiivne. Eelkõige peame pöörama tähelepanu iseenda suhtumisele. Kas meie igapäevane käitumine ja hoiakud aitavad ühiskonnas tasakaalu hoida, kas meis on tahet aidata neid, kes seda vajavad? Oleme vabad, kuid vabadust ei ole vastutuseta. Viimane aeg on poliitikutel unustada poliitilised mängud ja võtta vastutus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles