Pärnu kesklinna suure maa-ala detailplaneering jõuab volikogu ette

Eno-Gerrit Link
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arhitektide joonised. Foto on illustreeriv.
Arhitektide joonised. Foto on illustreeriv. Foto: Internet

Pärnu linnavalitsus saatis volikokku otsuse eelnõu, millega soovitakse vastu võtta Ringi, Aia tänava ja politseimaja vahelise maa-ala ning Aida tänava detailplaneering, mis hõlmab kokku ligi 8,35 hektarit Pärnu kesklinnas.

Planeeritaval alal käsitletakse kokku 29 krunti. Olemasolevatesse piiridesse jäävad nendest 11, piirimuudatusettepanekuid on kavandatud viie krundi osas ja planeeringualasse on juurde moodustatud 12 uut krunti.

Ringi 2 asuvale linnaväljakule on planeeritud varikatus ja endise perrooni taastamine – kõrgendik varikatuse all, mida on võimalik kasutada lavana. Väljaku katend peab võimaldama autoliiklust ja tähistatud alal raskeveokite koormust (lavatehnika, ajutised rajatised, installatsioonid jm). Väljaku kujunduse ja varikatuse kujunduse leidmise jaoks on vajalik avaliku arhitektuurivõistluse korraldamine. Katustatud väljakuosa loomine on vajalik aasta ringi kasutatava väliürituste korraldamise kohana. Ala võib osaajaliselt, näiteks talvel, kasutada autode parkimiseks või muudel avalikkusele suunatud eesmärkidel.

Hommiku 2a asuv linnaväljak, Martensi väljak, jääb kasutusse kogunemis- ja kultuurirajatise maana. Olemasolev linnaväljak on ette nähtud arhitektuurivõistluse kohaselt välja ehitada.

Pikk 12 krundile kavandatud viie maapealse korrusega 1249 m² suuruse ehitusaluse pinnaga äri- ja korruselamule on lubatud hoonemaht tingimusel, et osaliselt säilitatakse olemasoleva endise raudteehoone müürid. Olemasolev hoone peab olema eksponeeritud hoone siseruumis. Kavandatava hoone külge nähtavale kohale tuleb paigutada väärikast materjalist esinduslik infotahvel koos piirkonna ja Pikk 12 krundil asuva hoone ajalugu kirjeldava tekstilise informatsiooni ja pildimaterjaliga. Kavandatava hoone perimeeter peab esimese korruse ulatuses olema maksimaalselt avatud ja ümbritseva ruumiga suhtleva ärifassaadina, sest hoone on igast küljest avatud avalikule linnaruumile. Hoone arhitektuurne lahendus peab kõikidest suundadest avanevatel vaadetel olema võrdväärselt kõrgetasemelise arhitektuuriga. Juhul kui hoone kavandatakse maksimaalsest kõrgusest madalam, siis Ringi ja Pika tänava nurga poole jääv hooneosa peab moodustama vähemalt 15meetrise kõrguse mahu. Parima arhitektuurse tulemuse leidmiseks on vajalik avaliku arhitektuurivõistluse korraldamine.

Pikk 12a ja 12b on üks hoone ja endine raudteeaida hoone, mis planeeringuga jagatakse kaheks eri kinnistuks. Hoone nähakse ette säilitada olemasolevas mahus. Lubatud on katusealuse väljaehitamine ja katuseakende paigaldamine. Lubatud on põhikorrus ja katusekorrus.

Lai 11 ärihoonele on kavandatud võimalik juurdeehituse osa lubatud kõrgusega 27 m (7 korrust) arvestatuna keskmisest ümbritsevast maapinnast, muus osas säilib olemasoleva hoone kolmekorruseline maht.

Krundile planeeritakse ühiskondlik hoone (kunstihoone, muuseum ja muu selline hoone). Hoone arhitektuurse lahenduse leidmiseks tuleb korraldada avalik arhitektuurivõistlus.

Pikk 13 krundile jääb alles bussijaama reisiterminal. Nähakse ette reisijaid teenindav hoone koos ootesaaliga. Hoonestuse arhitektuurse lahenduse leidmiseks tuleb korraldada avalik arhitektuurivõistlus. Bussijaama on võimalik paigutada peatuskohad 10 bussile. Bussijaamal tuleb tagada busside parkimine väljaspool bussijaama kinnistut. Busside parkimise küsimus lahendatakse projekteerimise käigus.

Krundile Pos 9 planeeritakse 549 m² ehitusaluse pinnaga ja nelja maapealse korrusega ärihoonet. Hoone arhitektuurse lahenduse leidmiseks tuleb korraldada avalik arhitektuurivõistlus.

Pikk 16 krundil asus endine raudteevalitsuse villa, mis on põlengu järel lammutatud. Kõnesoleva detailplaneeringuga nähakse see ette taastatavana – uuesti ülesehitatava äri- ja korterelamuna. Villa juurde kuulunud ait on soovitatav rekonstrueerida. Selle asemel on lubatud kavandada ka moodsamas võtmes aida mahtu järgiv hoone. Krundi hoonestus (taastatav villa ja uus osa) tuleb välja ehitada ühtselt. Parkimise võib kinnistul korraldada pool maa-aluses parklas või ühekorruselise maapealse mahu katusel. Hoonestuse arhitektuurse lahenduse leidmiseks tuleb korraldada arhitektuurivõistlus.

Pikk 16b krundil asuv büroohoone on ette nähtud säilitada olemasoleval kujul.

Krundile Pos 11 planeeritakse kaks kokku 903 m² ehitusaluse pinnaga ja nelja maapealse korrusega korterelamu- ja ärihoonet. Krundile Pos 14 planeeritakse 662 m² ehitusaluse pinnaga ja nelja maapealse korrusega korterelamu- ja ärihoonet. Hoonetele arhitektuurse lahenduse leidmiseks tuleb korraldada avalik arhitektuurivõistlus.

Krundile Pos 13 kavandatakse jalakäijate tänav, mis tuleb kujundada teiste avaliku linnaruumi hõlmavate tänavate ja väljakutega ühtse materjalikasutusega. Tänavale on lubatud passaaži ehk kinnise galeriitänava kavandamine.

Krundile Pos 15 planeeritakse kaks nelja maapealse korrusega korterelamu- ja büroohoonet.

Krundile Pos 16 planeeritakse üks nelja maapealse korrusega ja maksimaalselt 1/3 hoonealuse pinna ulatuses viiekorruselist korterelamu- ja büroohoonet. Hoonetele arhitektuurse lahenduse leidmiseks tuleb korraldada avalik arhitektuurivõistlus.

Pikk 18 kinnistul asub politseimaja. Pikk 18 krunt jagatakse kaheks, Pos 17 krundile kavandatava hoonestuse võib rajada ühest või mitmest mahust koosnevana. Krundile võib ehitada kolm nelja maapealse korrusega ühiskondlikku hoonet. Hoonestuse arhitektuurse lahenduse leidmiseks tuleb korraldada avalik arhitektuurivõistlus. Pikk 18 kinnistu ümberkruntimisega moodustatakse teise krundina tee- ja tänavamaa krunt Pos 21.

Aia tänava pikendusele Pika ja Laia tänava vahel moodustatakse reformimata riigimaast uus tänav, krundi Pos 18 kohale nähakse ette tee- ja tänavamaa.

Aia tänava pikenduse ja politseimaja vahelisest kvartalist on kavandatud läbi ühtne parkimisala, võimaldades juurdepääsu nii Pikalt kui ka Laialt tänavalt. Pika ja Aia tänava nurgale kavandatava ühiskondliku hoone (pos 7) alla on planeeritud avalik maa-alune parkla, mis saab teenindada naaberkruntegi. Linnaväljakul reeglina parkimist ette ei nähta. Linnaväljakule tuleb ette näha katend, mis võimaldab vajadusel autode pealesõitu.

Kõikidel kruntidel tuleb ette näha jalgrataste parkimiskohad varju all. Planeeringuga on kavandatud jalgrattateed Pika, Ringi, Laia ja Aia tänava äärde.

Ringi, Aia ja politseimaja vahelise maa-ala ning Aida tänava detailplaneeringuga tehakse ettepanek linna üldplaneeringu muutmiseks, jättes bussijaama oma olemasolevasse asukohta. Üldplaneeringu kohaselt on bussijaama üleviimine ette nähtud Aia ja Laia tänava nurgale Aida tänava pikendusele. Kõnesoleva detailplaneeringuga on nimetatud ideest loobutud ja bussijaam planeeritakse oma olemasolevasse asukohta.

Planeeringu seletuskirjas märgitakse, et Pargi tänava pikenduse kavandamine Pikk 18 kinnistu arvelt annab põhimõttelise võimaluse kaaluda kolmandat võimalikku silla asukohta – Pargi–Raba tänavate suunda. Ringi ja Aia tänava ja politseimaja vahelise maa-ala ning Aida tänava detailplaneeringu lahendus haakub kõigi kolme võimaliku variandiga, loob võimaluse üldplaneeringus ettenähtud Raba tänava silla rajamise Aia tänava pikendusele.

Antud detailplaneeringu raames ei pea Pärnu linn vajalikuks keskkonnamõjude hindamise ega ka vastava eelhinnangu koostamist.

Pärnu linnavalitsus algatas Ringi tänava, Aia tänava ja politseimaja vahelise maa-ala ning Aida tänava detailplaneeringu koostamise 2010. aasta 3. mail.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles