Eesti raamatukoguhoidjad tõdevad, et elanike maalt lahkumise peatamine pole nende võimuses, küll aga on raamatukogudest saanud ühtlasi postkontorid, külakeskused ja muud olulised paigad.
Maaraamatukogudel aitab ellu jääda multifunktsionaalsus
21. mai 2013, 11:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muutused rahvastiku ja töökohtade paiknemises avaldavad mõju raamatukogudelegi, tõdes ERRi raadiouudistele Eesti raamatukoguhoidjate ühingu juht Katre Riisalu .
"Kui vaadata aastat 2012, siis suleti neli väiksemat raamatukogu. Eks raamatukogude probleem on sama, mis Eesti riigis tervikuna, et inimesed liiguvad maalt ära. On elanikkonna vananemine ja selle võrra on raamatukogudel vähem lugejaidki, seetõttu tuleb olude sunnil ette raamatukogude sulgemisi," rääkis Riisalu.
Selgub, et mullu kinni pandud neljast raamatukogust kaks asub Pärnumaal.
Pärnu keskraamatukogu maaraamatukogude peaspetsialist Lenna Eliste ütles, et maakonnas on üle 40 raamatukogu, neist kaks suleti möödunud aastal. "Üks Halinga ja teine Audru vallas. Vald uuris enne põhjalikult nende raamatukogude lugejaid ja jõudis järeldusele, et raamatukogu teenuseid kasutavad ainult väga vähesed inimesed, kelle vajadust on võimalik rahuldada valla teiste raamatukogude baasil."
Eesti raamatukoguhoidjate ühing pidas eile Pärnus oma 10. kongressi.