Sageli on korteriühistu ja -omanike vaheliste vaidluste allikaks elamute fassaadile paigaldatud lisaseadmed. Küsimusele, kuidas käituda, annab vastuse ühe Eesti korteriühistute liidu liikmesühistu kohtuvaidlus.
Kliimaseadmeid ei tohi ühistu loata kortermaja fassaadile paigaldada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtuvaidluse käigus kerkis esile kaks olulist küsimust: kas fassaadile on üldse lubatud seadmeid paigaldada ja kas seadme paigaldamise keelamisega on rikutud omaniku õigusi omandi kasutamise ja käsutamise suhtes.
Korteriühistu vastu pöördus kohtusse korterivaldaja, kellele korteriomanik oli andnud kirjaliku nõusoleku kliimaseadme paigaldamiseks, kuid nõuti, et see tuleb panna fassaadile.
Pärast kliimaseadme paigaldamist fassaadile otsustas korteriühistu üldkoosolek, et see tuleb sealt maha võtta. Nii tehtigi.
Korterivaldaja aga leidis, et tema õigusi on rikutud, ning andis asja kohtusse. Valdaja soovis teada, kas tal on õigus paigaldada välisseinale kliimaseade, samuti soovis ta tuvastada, et ühistul puudub kliimaseadme mahavõtmise õigus ja ühistu peab selle olemasoluga fassaadil nõustuma.
Harju maakohus ei rahuldanud korterivaldaja kaebust. Kohus põhjendas, et igal korteriomanikul on õigus korteriomandi hulka kuuluvat kaasomandit kasutada ja vallata selliselt, et see haakuks vastavate hooneosade olemusliku funktsionaalsusega.
Välisseina olemusliku kasutamise viisi hulka aga ei kuulu kliimaseadme või mõne muu seadme paigaldamine.
Vastasel juhul võiks iga korteriomanik sinna midagi paigaldada ja varsti oleks välisseinad täis kliimaseadmeid, sat-TV-antenne ja muud.
Välisseina primaarne funktsioon on maja kandevõime tagamine, hoone kaitsmine ilmastikumõjutuste eest, sisekliima tagamine.
Asjaolu, et korterivaldaja kasutab korterit, mille reaalosa paikneb ruumiliselt just selle konkreetse välisseina osa taga, ei anna korterivaldajale teistsugust ega suuremat välisseina kasutamise ega valdamise õigust.
KOSi kohaselt võib korteriomanik teha suuremaid ümberkorraldusi üksnes kõikide korteriomanike kokkuleppel.
Korterivaldaja ei jäänud Harju maakohtu otsusega rahule ning kaebas selle edasi Tallinna ringkonnakohtusse, mis jättis maakohtu otsuse muutmata.
Seega võib kokkuvõtteks öelda, et korteriomanikel puudub õigus omavoliliselt ja kõikide korteriomanike nõusolekuta paigaldada kaasomandi osale seadmeid.