Maohammustus tundub vahel mesilase torkena

Riina Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mürgised rästikud valivad tavaliselt elukohaks kivihunnikud, aga neile meeldivad väga ka kiviktaimlad, hekialused ja kõrgeks kasvanud rohi.
Mürgised rästikud valivad tavaliselt elukohaks kivihunnikud, aga neile meeldivad väga ka kiviktaimlad, hekialused ja kõrgeks kasvanud rohi. Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Viimased nädalad on toonud kaks uudist selle kohta, kuidas lapsed on mängides rästikult hammustada saanud. Viimati juhtus see koguni Tallinnas ja poiss ise ei märganudki juhtunut ning alles kodus nägi ema, et lapsel jalg paistes.

Ehkki suur osa inimesi tunneb rästiku ees surmahirmu, ei ole Eestis juba aastaid keegi teadaolevalt rästikuhammustuse tõttu surnud. Eestimaa loomakaitse liidu roomajate ja eksootiliste loomade spetsialist Kadri Võrel rääkis, et nägi Tallinnas hammustada saanud last oma silmaga ja poiss jooksis mõni päev pärast hammustust rõõmsalt ringi.

“Rästik oskab mürgi kogust hammustuses doseerida ja vahel teeb hoiatushammustusi, kus mürki üldse ei süsti,” seletas Võrel. “Nagu mesilaste või herilaste puhul on kõige määravam inimese enda tundlikkus. Ilmselt see poiss sai väga väikese koguse mürki ega olnud rästikumürgile allergiline.”

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles