Golfikoondis trotsis Valgerannas tormi

Enn Hallik
, sporditoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Löögiks valmistub Eesti mullune meister Egeti Liiv, jälgivad teine Eesti kulla teeninud pärnakas Martin Unn ja Eesti golfikoondise profist peatreener Mari Suursalu.
Löögiks valmistub Eesti mullune meister Egeti Liiv, jälgivad teine Eesti kulla teeninud pärnakas Martin Unn ja Eesti golfikoondise profist peatreener Mari Suursalu. Foto: Urmas Luik

Läinud pühapäev. Sajab padukat. Tuul ulub, temperatuur on keskpäevale vaatamata kukkunud 13 (õnneks siiski pluss) pügala peale. Suvi selline, tahaks lisada mõne krõbedama sõna.

Päevale sobivaim väljend oleks, et hea peremees ei aja sellise ilmaga koeragi välja, aga Valgeranna golfiväljakul tulevad esimeselt üle nelja tunni väldanud ringilt Eesti golfikoondislased. Noored, vanade koondist nii noorel golfiriigil nagu Eesti polegi. Mõni suure tilkuva vihmavarju kokku lasknu ja varju alla tulnu küll mühatab, et tuulisemas kohas kippus koos varustusega pikali lükkama, aga muidu on kõik rahulikud. Tavaline, mis ikka õlgu võdistada. See on golf. Ei ole halba ilma, on kehv riietus.

Treenerid osutuvad siiski inimesteks, vaatavad satelliidiennustusi, manitsevad noori mitte külmetuma, saadavad nad kuiva pesu järele ja lükkavad teise ringi alguse pool tundi edasi. Muide, tunni-kahe pärast on taevas pilvitu. Aga golfi juurde kuuluv, alale maitset ja vürtsi andev võitlus tuulega jääb. Pall tuleb ju lüüa parimasse paika, et jõuda vähimate löökidega auguni.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles