Pärnu muuseumis on 27. juunini avatud Eesti muinsuskaitse ümarlaua ja ajaloomuuseumi ühistööna sündinud rändnäitus Eestimaa lagunenud ja hävinud kultuurimälestistest. Pärnu linnavalitsus näitust ei toetanud.
Ohustatud arhitektuuri näitus avanes Pärnu toeta
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
6. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näituse "Ultima memoria. Eestimaa lagunenud ja hüljatud kultuurimälestised" eestvedaja, muinsuskaitse ümarlaua esimees Mika Orava sõnas, et ohustatud või juba hävinud kultuurimälestistest rääkivat rändnäitust toetasid rahaliselt kõik omavalitsused, kus väljapanekut eksponeeritakse, aga ühe erandiga.
"Pärnu ütles ära, kuid me ikkagi tõime näituse siia, kui Pärnu muuseum meile lahkesti vastu tuli ja ruumi pakkus," rääkis Orava
Pärnu volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Jüri Lebedev ütles, et näitusekorraldajate 30 000 kroonini küündinud rahataotlust ei võetud komisjoni päevakordagi.
"Teadsin abilinnapea Jane Metsa suu läbi, et linnavalitsus ei ole nõus toetama miinusmärgiga eelarve koostamise ajal reservfondist ühekordse maiguga üritusi," rääkis Lebedev. "Isegi kui komisjon oleks 110 protsenti poolt olnud, poleks see näitus linnalt raha saanud."
Pärnu muuseumis avatud näitusel esitletakse pildis ja sõnas 20 kaitsealust ohustatud hoonet kõikjalt riigist.
Esindatud on nii mõisad, tööstushooned kui elamud ja klerikaalsed hooned. Enamik esitletud majadest on kaotanud oma algse funktsiooni, inimeste hüljatud või lausa hävinud.
Pärnut esindab näitusel Eliisabeti koguduse pastoraadihoone Kuninga 30, Sindit varemeis kalevivabrik.
Iroonilise tausta annab näitusele tosinajao riigiametnike ja poliitikute esinemine, kes mahuvad igaüks eraldi teleripildile ja kõnelevad igaüks omil sõnul muinsuskaitsest, moodustades kõnemulina, otsekui rõhutades, kui palju me räägime ja kui vähe teeme.
Sõna on antud kultuuriminister Laine Jänesele, riigikogu kultuurikomisjoni esimehele Peeter Kreitzbergile ja mitmele teisele isikule, kes muinsuskaitseliikumisega tööalaselt seotud.
Näitus oli enne Pärnut avatud Tallinnas ja Narvas, kus seda käis vaatamas 7000 inimest pealinna 5000 vastu.