Pärnu prügimajanduses on positiivne, et linna territooriumile on juurde pandud pakendikonteinereid. Halb on see, et praegusel üleminekuajal, kui jäätmehoolduseeskiri läheb muutmisele, on kehtiv ja avalikult kättesaadav eeskiri segane ja raskesti mõistetav. Eeskirja järgi võib klaasi koos muude pakenditega samasse konteinerisse koguda, kirjad konteineritel aga soovitavad klaasi eraldi panna.
Vaid üks jäätmejaam on Pärnu linna kohta selgelt vähe ja selle kasutamise tingimused on kliendivaenulikud. Kevadtalvel oli Paikre sorteerimisjaam lahti vaid argipäeviti ja tööajal. See on ebanormaalne, sest nii ohtlikke jäätmeid kui elektroonikaromusid on kodanikul õigus tasuta ära anda, aga selleks Põlendmaale sõita pole kuigi mugav.
Paikrega sarnaseid väiksemaid jäätmejaamu võiks olla nii Raekülas kui Vana-Pärnus. KIK annab jäätmejaamade rajamiseks väga hea meelega raha, linnal tuleb teha vaid rahataotlus ja leida omaosaluseks raha. Samuti saab linn igal aastal prügi ladestamise pealt keskkonnatasudest 75 protsenti raha tagasi, eelmisel aastal tuli sealt Pärnule üle kahe miljoni krooni. See raha ei peaks minema Pärnu ühiskatlasse, vaid võiks kuluda näiteks sihtotstarbeliselt uute jäätmejaamade ülalpidamiseks.
Minu arvamuse kohaselt tekib Pärnus kuus ligi 50 tonni jäätmeid, mis satub kas naabrite või firmade prügikasti või lausa metsa alla. Kolmandik majapidamistest pole prügiveolepinguid sõlminud ja nende prügi saatus on teadmata. Mõttetu on väita, et kodus jäätmeid ei teki ja neid saab aianurgas ära põletada.
Majanduslangus mõjutab jäätmete hulka ja tooraineturge, taaskasutatavate jäätmete nõudlus ja hinnad on langenud. Prügipõletamise kulud on kindlasti suured, aga alternatiiv on ladestamine, mida ei saa lõputult teha, sest maa on kallis ja veokulud suured. Riigid maksustavad prügiladestamist, nii survestatakse maksupoliitika abil taaskasutust.
Prügi on tihedalt seotud kogu majandusega. Kui naftabarreli hind oli 150 dollarit, räägiti prügipõletamisest palju rohkem, isegi vanade prügilate lahtikaevamine oli teema. Neli tonni prügi on võrreldav tonni naftaga. 100protsendine prügi taaskasutamine pole paraku võimalik, näiteks plaste on nii palju ja nii erinevaid sorte, et kõigest uut plasti toota pole võimalik ega majanduslikult otstarbekas.