Täna õhtul toimunud 29. rahvusvaheliste hansapäevade lõpetamisel andis Novgorodi linnapea Vladimir Borbošev Pärnu abilinnapeale Jane Metsale üle hansaliikumise lipu, 30. rahvusvahelised hansapäevad on järgmise aasta 24.-27. juunini Pärnus.
Novgorod andis Pärnule hansaliikumise lipu
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
21. juuni 2009, 21:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu abilinnapea päevasel vastuvõtul tänas Mets Novgorodi linnapead hansapäevade eest ja õnnitles linna 1150. aastapäeva puhul. Sügisel, kui Veliki Novgorod aastapäeva tähistab, oodatakse siia Venemaa peaministrit Vladimir Putinit.
Eelmise sajandi kolmekümnendate aastate Pärnu ranna pildi taustal kõnelnud Mets rääkis, et Pärnu lähedal Pullis asub kohTt, kus avastati ligi 11 000 aastat tagasi Eesti territooriumil elanud inimeste jäljed. Esimene eestikeelne pidevalt ilmuma hakanud ajaleht Pärnu Postimees trükiti 1857. aastal Pärnus, 1918. aasta 23. veebruaril kuulutati meie kodulinnas välja Eesti Vabariik.
Tänapäevase hansaliikumise president, Lüübeki linnapea Berndt Saxe sõnas, et Pärnul on raske korraldada hansapäevi pärast seda, mida nad Novgorodis nägid. “Kui aga kõik hansakomitee liikmed riietuvad nii, nagu on vanal Pärnu rannafotol, on neil lõbus,” lisas ta.
Keskaegsel kaubateel ei vahetatud üksnes kaupa, vaid inimesed õppisid üksteise kogemustest. Samamoodi olid tänavustel hansapäevadel õppimas pärnakad.
Üks õppetunde oli, et inimestele ei meeldi ainult osta, vaid nad tahavad oma kätega midagi valmistada. Venemaa telekanalite reporterid tunnustasid Punast torni, mis lasi algul 100 ja hiljem 200 rubla eest (33-66 krooni) ettevalmistatud klaasitükki vaseteibi ja tina abil raamida, et sellest 10-15 minutiga kaelaehe teha.
Kui töötuba avati, tungles selle ümber kümneid inimesi, kes kõik endale ehet soovisid valmistada. Vahepeal pidi Punast torni esindav Jüri Soo isegi tegevuse katkestama, sest 20-30 jootekolvi ümber trügivat inimest muutus juba ohtlikuks. Siis tõsteti hinda 200 rublale, kuid see soovijaid ei heidutanud.
Et Venemaa asub väljaspool Euroopa Liitu, oli siin kauba müümiseks vaja hulk tollipabereid täita. Lihtsam oli tuua kuni 1000 euro eest inimese kohta kingitusi. Eesti peakonsul Peterburis Kristel Lahtein rääkis, et soomlased kasutasid hansapäevadele kauba toomiseks Venemaal tegutseva Prisma keti abi.
Pärnu hansapäevade projektijuht Ulla Lehtsaar ütles, et Novgorodist saadud õppetund oli traditsiooniline: kui sa midagi teed, anna sellest teada. Kui delegaatidel ja iga lava juures pole infot, kes, millal ja kus esineb, on õigesse kohta sattumine juhuse asi.
Vene sõpradega suhelnud Pärnu linnavolikogu liige Jüri Lebedev rääkis, et kohalike hinnangul oli üritus liiga palju linna eri kohtadesse laiali pillutud. Linnakodanikud ei teadnud, kes kus esineb, ja nautisid lihtsalt üldist melu.
Kinnitamata andmetel toetas Vene riik Novgorodi hansapäevi 142 miljoni dollariga. Selle eest oli palju tänavaid asfalteeritud ja maju korda tehtud.
Kirjanik Kivisildniku arvates tehti palju asju lihtsalt tegemise pärast.
“Tuleb teha nii, et inimestel mõnus oleks,” rääkis Kivisildnik. “Siin oli palju asju, mis polnud mõnusad. Näiteks esimese päeva õhtul oli väga palju kõnesid, aga liiga vähe meelelahutust ja toidukohti. Kes see ikka tahab külmas ja märjas kolm-neli tundi kõnesid kuulata ja ilutulestikku oodata.”
Hansalinnade esindajad loodavad, et Pärnu hansapäevad tulevad huvitavad ja omanäolised. Tartu hansapäevad suutsid neid positiivselt üllatada.
Lehtsaare sõnul pole järgmise aasta rahvusvahelised hansapäevad mitte linnavalitsuse, vaid iga linnakodaniku ja Pärnu üritus.
“Oluline on, et igaüks oleks valmis endale külalisi kutsuma, kesklinnas liikluspiiranguid taluma, aknaid pesema, lilli istutama. Kui te näete, et linn ei suuda kõike, tulge linnale appi,” kõneles Lehtsaar.