Sündmustest enne Eesti taasiseseisvumist

Vaino Kallas
, endine kaugside ja TV tehnikasõlme Pärnu osakonna ülem
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohalikud selgitavad Eestisse eksinud Pihkva tankistidele, kuidas nad võimalikult kiiresti ja väiksemate kaotustega saaksid kodubaasi tagasi sõita.
Kohalikud selgitavad Eestisse eksinud Pihkva tankistidele, kuidas nad võimalikult kiiresti ja väiksemate kaotustega saaksid kodubaasi tagasi sõita. Foto: arhiiv

Eesti taasiseseisvumise eelõhtul ei olnud ainult nõupidamised, kõnekoosolekud ja ühislaulmine, töögruppides toimusid ettevalmistused mustade stsenaariumide ennetamiseks.

Nende ridade kirjutaja töötas tollal üleliidulise kaugsidevõrgu süsteemis, mis haldas linnade, maakondade ja liiduvabariikide vahelisi elektersidevõrke. Teatavasti on elekterside (telefon, telegraaf, faks, nüüd ka internet jm) kõikides riikides üks tähtsamaid taristuid, milleta info ei liigu riigi struktuuride ja organisatsioonide, üksikisikute ja riikide vahel, mistõttu on elektersidevõrke nimetatud riigi närvisüsteemiks. NSV Liidus kasutati elektersidevõrke ka sõjalisel otstarbel.

Nõukogudeaegses Eestis toimis elekterside tsentraliseeritult, st kõik linnad ja rajoonid said sidevõrkude kaudu suhelda vaid läbi Tallinnas asunud telefonijaama.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles