Kes palgasaajatest juulist haigeks jääb, võtku teadmiseks, et kolme esimest haiguspäeva ei hüvita talle enam keegi ja neljandast kaheksanda haiguspäevani peab hüvitist maksma tööandja, alles pärast seda maksab haigushüvitist haigekassa.
Haigusraha saab alles neljandast päevast
27. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu saab haigushüvitist teisest töölt eemale jäädud päevast. Uus kord rakendub haiguslehtedele, mille töövabastuse algus on 1. juuli või hiljem. Seega, kes jääb haiguslehele 30. juunil, saab hüvitist vana korra järgi.
Haigestumise või vigastuse neljandast kuni kaheksanda päevani peab tööandja edaspidi haigestunud palgasaajale maksma 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust. Seejärel jätkab hüvitise maksmist haigekassa. Praegu on haigusraha 80 protsenti keskmisest palgast.
Tööandja ei pea hüvitist maksma, kui töövabastuse põhjus on kutsehaigus, tööõnnetus, tööõnnetus liikluses, tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus või haigestumine, vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel, kergemale tööle viimine ning haigestumine või vigastus raseduse ajal. Sellistel puhkudel maksab haigushüvitist teisest päevast jätkuvalt haigekassa enne 1. juulit kehtinud korra ja määrade järgi.
Tööandja kanda ei jää aga haigusraha sel puhul, kui töötaja hoolitseb kodus haige lapse eest, seda teeb jätkuvalt haigekassa. Küll peavad vanemad, kelle alla 12aastane laps haigestub, arvestama, et senise 100protsendise hooldushüvitise asemel maksab haigekassa kodus lapse eest hoolitsevale vanemale juulist 80 protsenti palgast. Haiglas last põetav vanemgi saab 80 protsenti keskmisest palgast.
Sünnitushüvitist maksab jätkuvalt haigekassa seni kehtinud korra alusel.
Kel huvi, võib hüvitise määradest täpsemalt lugeda haigekassa kodulehelt.