Küsimustele vastab töösuhete ekspert Niina Siitam

Riina Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Niina Siitam.
Niina Siitam. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam vastab küsimustele, mida inimesed kõige sagedamini pärinud.


Kas töölepingud, mis jäävad kehtima uue seaduse jõustumisel, tuleb ümber vormistada? Kuidas toimida, kui töölepingus on tingimusi, mis ei vasta uue seaduse sõnastusele?


Uue seaduse jõustumisel ei ole vaja töölepingutega midagi ette võtta, lepingu tingimused jäävad kehtima pärast 1. juulitki. Kui lepingus on tingimusi, mis ei vasta uue seaduse sõnastusele, näiteks palk versus töötasu, tööajanorm versus tööaeg, ei ole töölepingu ümbervormistamine ainuüksi seepärast vajalik.



Kui töölepingus on aga tingimusi, milles on viidatud senikehtinud seadusele, võib töölepingu muutmisega viia need vastavusse uue seadusega.



Mida teha isikukaartidega? Kas tööandja võib isikukaardi kehtetuks tunnistamisele vaatamata neid edasi pidada?


Töötajate arvestuse pidamine vormikohasel isikukaardil ei ole 1. juulist kohustuslik. Samal ajal on isikukaardil olevad tööalased ja töötaja isiklikud andmed tööandjale vajalikud edaspidigi, mistõttu tuleks tõsiselt kaaluda, kas kasutada isikukaarte edasi või teha vastav andmebaas, kuhu isikukaardi andmed kantakse.



Kas tööraamatud antakse töötajatele pärast 1. juulit kätte või jäävad need töölepingu lõppemiseni tööandja kätte?


Pärast uue seaduse jõustumist jätkavate töötajate tööraamatud jäävad endiselt tööandja kätte. Tööraamat antakse töötaja kätte töölepingu lõppemisel. Uue töötaja tööleasumisel pärast 1. juulit tööraamatut ei nõuta.



Soovitav on töötajat, kellele antakse tööraamat kätte, teavitada tööraamatu säilitamise vajadusest ja võimalusest esitada tööraamat sotsiaalkindlustusametile kannete andmebaasi kandmiseks.



Kas tööandja peaks kehtestama töökorralduse reeglid või võib senine töökord edasi kehtida?


Uus seadus ei näe ette töösisekorraeeskirja, küll on ette nähtud töökorralduse reeglite kehtestamine. Kuna sisuliselt on tegemist tööandja sisemise töökorralduse kehtestamisega, võib töösisekorraeeskiri endiselt jääda kehtima.



Sisekorraeeskirja või töökorralduse reeglite kehtestamiseks või muutmiseks ei ole tulevikus vaja tööinspektori kooskõlastust.



Millise seaduse alusel toimub töölepingu lõppemine, kui tööandja teatas töölepingu lõpetamisest ette juunis, kuid tööleping lõpeb juulis?


Uue töölepinguseaduse 131. paragrahvi 2. lõike alusel kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele ja toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit, senikehtinud ehk vana töölepinguseadust. Kui töötajale teatati ette töölepingu lõppemisest juunis, toimub see 1992. aasta töölepinguseaduse alusel, tuleb järgida seaduses ettenähtud etteteatamise tähtaegu ja töötajale makstava hüvitise suurust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles