Kui kuuled kellegi ümmargust juttu, tükib vägisi meelde vanasõna suure linna ja kärbsepesa tegemisest … Peab asjaga kursis olema, et mitte lasta end ilukõnelejal pimestada, nagu mõne aja eest üritas teha põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Ester Tuiksoo: Millest vaikib minister Seeder
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olukord põllumajandustoetustega pole sugugi nii roosiline ja pilvitu, nagu minister meediale antud usutlustes püüab mulje jätta. Mis kõige halvem – Seeder vaikib praeguse valitsuse tegemata jätmistest.
Kärbitud põllumajandustoetused
Millest siis põllumajandusminister vaikib? Esiteks sellest, et. 2009. aasta riigieelarves on kärbitud siseriiklikke põllumajandustoetusi 213 miljoni krooni võrra.
See fakt näitab, et praegune minister ei ole suutnud piisavalt kaitsta kodumaist põllumajandustootmist. Rohkem kui 200 miljoni krooni kärpimine on oluliselt halvendanud Eesti põllumeeste toimetulekut, võrreldes teiste Euroopa Liidu riikide põllumeestega.
Just seda raha oleks meie maaharijatel, nii suurtel kui väikestel, kevadel hädasti olnud vaja põllule minekuks – seemne, väetiste ja kütuse ostmiseks. Mis kevadel külvamata jääb, seda ei ole sügisel lõigata.
Kõik vastutustundlikud ELi riigid peavad oluliseks põllumajandustootmise toetamist, et kriisiaegadelgi oleks inimestel toit laual.
Meie põllumajandusminister ainult räägib kaastundliku näoga, kuidas Eesti nõuab Euroopas võrdset kohtlemist, reaalseid samme aga pole näha.
Põllumeeste olukorra leevendamiseks pakutud ettepanekute peale leiab minister alati põhjenduse, miks üht või teist asja ei saa paremini teha.
Põllumehele ollakse võlgu
Teiseks. Töötlejate ja kaupmeeste võlgnevus põllumeestele neilt ostetud toodangu ja kauba eest järjest suureneb. Piima kokkuostuhind on langenud tootmise omahinnast allapoole ja kui nii edasi läheb, ootab tootjaid pankrot. Kui tootjad raha kätte ei saa, tekivad võlad töötajate ja maksuameti ees, samuti tõrked pangalaenu tasumisel, mistõttu on raskendatud uute laenude saamine.
Ennetamaks võlgnevuste süvenemist, peab riik aitama leida mõistlikke lahendusi normaalse raharingluse taastamiseks põllumajanduses. Minister Seeder aga on põllumeeste kõige suurema mure lihtsalt maha vaikinud.
Kolmandaks. Minister teeb suuri sõnu eksportturgudest, kuhu piimatooteid välja vedada. On ilmne, et eelkõige selles valdkonnas peab põllumajandusministeerium rakendama meetmeid ja soodustama tootjate-töötlejate ühistegevust eksporditurule jõudmiseks. Minister Seeder on oma ametkonna kanalid kasutamata jätnud, pealegi on ta oma suunistega pärssinud põllumajandus-kaubanduskoja võimalused ekspordisidemete arendamiseks.
Eesti toit unaruses
Neljandaks. Minister Seeder on jätnud meie algatatud “Eesti toidu” programmi edendamise unarusse ja laseb sel vaikselt hääbuda. Kodumaise toidu osakaal väheneb järjest, see mõjutab ebasoodsalt nii meie tootjate kui töötlejate tööhõivet ja sissetulekut.
Praeguse majanduslanguse puhul on eriti oluline igal võimalikul moel suurendada kvaliteetse kodumaise toidu tarbimist.
Kui Läti valitsus kutsus kaubandust üles ostma sisse omamaist toodangut ja Soome peaminister koostas eelmisel sügisel kodumaise toidu programmi aastani 2020, räägib minister Seeder vaid toetuste varasemast väljamaksmisest. Selles pole midagi uut, seda on tehtud ka enne teda ja see toob põllumeestele ainult ajutist leevendust.
Viiendaks. Praegune valitsusliit on pannud ebasoodsasse olukorda need põllumehed, kes varem said põldu harida kasutusvalduse lepingu alusel. Nüüd tuleb maa välja osta turuhinnaga.
Nii seatakse osa põllumehi ebaõiglaselt raskesse seisu, võrreldes nendega, kes maareformi ajal said omandada maa soodustingimustel. Meie sellekohane ettepanek – kohelda tootjaid põllumaa omandamisel võrdselt – jäeti põhjendamatult arvestamata.
Kasutu ümmarguse jutu asemel peaks minister tegutsema, hakkama viivitamata lahendama Eesti põllumeeste ja toiduvaldkonna probleeme, mis majanduskriisi süvenedes üha kuhjuvad. Praeguses kriisiolukorras ootavad põllumehed ministrilt ja valitsuselt reaalseid samme, mitte tühje sõnu ilma paranemisest.