Unenäod avavad ukse olevikku ja tulevikku

Sümboolika teemat, sealhulgas unenägusid, on Jüri Henno uurinud 32 aastat, tema “Unesümboolika käsiraamat” sisaldab 7600 märksõna ja 25 000 lahendit. Foto: Erakogu

Kas teate, et nii mõnigi suur idee on sündinud unes. Näiteks nägi Nils Bohr aatomi ehitust unes, kui ta oli selle probleemi kallal kaua tulemusteta vaeva näinud. Mendelejevi keemiliste elementide tabelgi on une abiga kirja pandud.

Kõik unes nähtu peaks üles kirjutama, sest tavaliselt ununevad unenäod ruttu, usub Jüri Henno, kes palub end nimetada unenägude lahendajaks. Pikkade tiitlite asemel eelistab ta lugejatele olla mõttetark.    

Preester, arst ja psühholoog

Jüri Henno on üks parimaid piiblitundjaid Eestis, entsüklopeediliste teadmistega, rõõmsameelne ja muhe mees, kes räägib mõistukõnes ja armastab väga oma rahvast ning kodumaad.

Selgub, et õpetlase igapäevaellu kuulub unenägude lahendamine. Talle pole uneraamatuid enam tarvis.

Unenägemine on püha ja nii on Hennol unelahendajana vaikimiskohustus nagu  arstidel, psühholoogidel ja preestritel. "Ma pole neist ükski ja olen kõik need kokku," väidab ta. On ette tulnud, et Henno ilmub inimesele unes ja räägib talle seal nähtu lahti.

Antiikajal oli Artemidoros üks esimesi, kes unenägudele lahendusi kirja hakkas panema. Esimene unenäoraamat ilmus Eestis 1884. aastal. Jüri Henno esimene samateemaline käsikiri nägi ilmavalgust 100 aastat hiljem.

Henno "Universaalset unenäosümboolikat" on võimalik kasutada nii unenägude kui eri visioonide, ennete ja märkide seletajana. See sisaldab rahvatarkust, Lääne psühholoogide tõlgendusi hingeseisunditest, aga ka vasteid usuinimestele. 

Saatus pesuvirna all

"Kas teate, et ligi kolmandiku elust veedab inimene unes? Keskmise eluea jooksul magame ligi 200 000 tundi. Kirjutasin raamatu, et inimesed ei magaks elu maha, vaid oskaksid selle kolmandiku - mahamagatud elu - rakendada eluvankri ette," ütleb Henno. 

Uurides peidetud tähendusi, on inimesed otsinud aastasadu kooskõla maailma kulgemisega. Oskus tähendusi tajuda on teatavat laadi mõistmise vägi, mida on võimalik kasvatada. See annab võime juhtida enda elu.  

 Henno meelest pole vaja lugeda uneraamatut siis, kui inimene teab ja tunnetab, mida üks või teine asi tähendab. Pole vaja raisata aega raamatus tuhnimisele, kui on sisemine arusaamine. "Kui me järeldame, et uni või enne on teave, siis raamat annab nõu, mida selle teabega edasi teha," selgitab ta. "Kõige huvitavam, et uni ei ole antud niisama, vaid ajal, mil inimene kolmandiku oma päevast ja elust maha magab, saab ta universumist algset kosmilist energiat."

Kuidas sattus Jüri Henno sümbolite ning unenägude maailma? Selgub, et poisina avastas ta kodus pesuvirna alt lagunenud ja korralike kaanteta teosed, millest üks osutus günekoloogia käsiraamatuks, teine gooti tähtedes uueks testamendiks ning kolmas oli vanade kaldea tarkade unenäoraamat. Lektüür oli kirev, kuid sellest leiust saigi sümbolite kogumine alguse. Henno seadis sisse unenägude lipikkartoteegi, mis sai üha lisa.

Kodeeritud nõuanded

Kõik inimesed näevad und. Neid, kes und ei näe, on vähe. Sellised on saavutanud hingelise tasakaalu või absoluutse ükskõiksuse nähtava maailma suhtes. 

Väga tundlikel on unenägude osa suurem. "Olen neid maha rahustanud: ärge laske end unenägudest segada! Oma otsused tuleb teil langetada reaalses elus. Ja mitte une, vaid tegeliku elu järgi. Võtke unenägu kui head nõuandjat, kuid te ei pea tingimata tema nõu järgi toimima, sest see ei haaku alati teie hinge olemise või konkreetse hetkega. Vahel on parem vale otsus teha," soovitab unenägude lahendaja.

Une lahtimõtestamist soovitab Henno alustada põhisümbolitest. Kui tegu on maja, korteri, ruumi, auto, rongi, laeva või mõne muu kinnise paigaga, on see unenägija ise. Te vaatate end seespidiselt. Seepärast tasub meenutada, millises seisus oli ruum, mida nägite.

Kui unes nähakse linde, loomi, putukaid, puid ja taimi, siis nende sümbolite taga peituvad kaasinimesed. Jälgige, kas puud olid noored või raagus, kas loomad-linnud olid sõbralikud või vaenulikud. Hingelind ja -loom ehk iseloom on eesti keeles kõnekad mõisted. Kui näeme visioonis lapsi, noori või vanu inimesi, on tegu meie mõtetega. Lapse sünd unes tähistab uute ideede tulekut. Nii näevad mehedki rasedusunesid.

Kui naine näeb unes, et tema ligi astub karu, tuleb talle rikas kosilane. Näeb hunti, tuleb vaene kosilane. Kui tuleb koer, saab elukaaslaseks hea sõbra. Kui koer hammustab, hakkab mees tõtt ütlema.

Tasub meenutada tunnet, mida uni jättis. Vahel on uni hirmus, kuid sellest ei jää halba tunnet. See näitab, et elus on alati pääsetee. Igas sünges nägemuses leidub alati vihje väljapääsule. Unenägu võib olla hingeseisund, lõik elust kuni järgmise seisundini.

Vaimsed otsijad näevad sageli unes nõustajaid: vaimseid teejuhte, õpetajaid või kaitseingleid, kuidas keegi nimetada tahab. Nõustaja võtab mõne heatahtliku tuttava, esivanema, ema või isa kuju ja kui ta esineb kurja vanemana, tuleb inimesel elus mõni asi ära lahendada.

Otsus tuleb igaühel ise langetada, sest unemaailma ja vaimse maailma reegel ütleb, et sealpoolsuses elavad olendid ja esivanemad ei tohi sekkuda elava inimese asjadesse. Aga nad tohivad anda nõu. Nii on ennetusunenägude ja oomenitega. Need, kes on pannud märguandeid tähele, on elus, kui rääkida katastroofidest ja õnnetustest.

Riigivanema ennustusuni

Miks on unes vastupidi? Kui nähakse tulekahju, läheb külmaks, enne eksameid kukutakse aga unes eksamil läbi, ent eksam lä-heb hästi, isegi unes suremine on soodne enne? Henno sõnade kohaselt on tegu peegelmõtlusega. Samuti toimib fotokaamera ja inimsilm.

Henno väitel valmistab vahel uni inimest psüühiliselt ette juhtumiteks, mis teda ees ootavad. Konstantin Pätski nägi enne kriitilisi sündmusi unes, kuidas punane pull teda puskis ja talle haava lõi. Ja nii sündis.

Kõik on näinud unesid, kus nad karjuvad, ent suust ei tule häält, põgenevad, kuid jalad ei liigu paigast. See näitab, et inimene on oma elus ummikusse või kitsikusse jooksnud. Või üritab keegi ta elu takistada, oma mudelit peale pressida. Või on tegelnud lausumisega. Lausujale tuleb kõik halb võimendusega tagasi.

Täiskuu võimendab inimese energeetilist tundeläve ja unenägemist. On võimalik tellida endale head und või jätkuund, seda tuleks paluda enne uinumist ja soovida ühtlasi, et uni annaks teatud küsimusele vastuse.

Maailma lõpp ja must kass

On absurdseid unesid, mis tunduvad erilisena, kuid uneseletajata ei saaks kunagi teada, mida see tähendab. Põhjus on inimese kujundlikus mõtlemises. Näiteks kui näete unes karusmarju, tähendab see palavat armastust kallima vastu. "Tikker on okkaline ja vahel karvane. Mõnele naisele meeldivad karvased mehed, pidada rikkad olema," itsitab Henno.

Unede ja ennete reaalsus võib viia ebakindla meele kiiresti ebausu rappa. Kuidas suhtub mõttetark musta kassi, kes hommikul üle tee lippab, 13. reedesse või äiksetormi pulmapäeval?

"Suva, mis see kass teeb, käigu, kus tahab, need kassi käimised ei tähenda mitte midagi," kinnitab Henno. Ja meenutab Kiplingi loomalugu "Kass, kes kõndis omapead" ning hiina mõttetarkust "Ükskõik, mis värvi on kass, peaasi, et ta hiiri püüab". Sama on lood 13. kuupäeva reedega. Jeesusel oli 12 jüngrit, ta ise oli 13. ning risti löödi suur õpetaja reedel. Selles pole midagi kurjakuulutavat, vastupidi. "Näete, kuidas jumalikud printsiibid kahe aastatuhandega pea peale keeratakse ning ebausuks ning hirmudeks muudetakse," nendib ta.

Kui pulmapäeval kärgatab pikne, on sellest liidust sündivad lapsed pikse lapsed ja uskumust mööda kõneleb sel päeval teiega taevaisa ise.

Henno on uurinud sügavuti prohvetlust Eestis ja mujal maailmas, samuti piibli tähendamissõnades. Nii on temalt tark küsida, mismoodi suhtuda igat sorti avaldustesse maailma lõpu kohta. "Kõik, kes kuulutavad maailma lõppu, kuulutavad enda lõppu," seletab mees. "Maailma lõppusid pole, kõik kestab edasi. Kes seda räägib, ajab pada ja jääb ise lolliks."        

Kattuvad ettekuulutused

Unenägusid kogudes nägi Henno, et osa visioone ei allu selgitustele. Nii jõudis uurija proh-vetluse juurde. Ilmutusuned võivad keskenduda riikide ja maailma probleemide lahendamisele.

Henno on veendunud, et Eestis on hea vaistuga inimeste määr tunduvalt kõrgem kui ülejäänud rahvastel. Eestis on näinud prohvetlikke visioone, unenägusid või endeid kümme protsenti elanikest. Mis on selle põhjus, Henno ei tea. Suurtel rahvastel on nägijaid-vi-sionääre vaid üks-kaks protsenti rahvastikust.

Igas peres või suguvõsas on keegi sellise anniga, teda tasub tähelepanelikult kuulata. Suurem osa inimesi ei reklaami seda, vaid kasutab oma argitoimingutes. Sensitiivsus avaldub näiteks heas ninas leida rikkalik seene-, marja- või kalapüügikoht või võimes sündmuste käiku ette teada. Küllap on see aidanud väikesel rahval rasketel aegadel ellu jääda. Sõnad "elu" ja "Eesti" algavad mõlemad sama tähega ja kui "Eesti" öelda kiiresti, kõlab see "hästi". Seegi on sümbol. "Me oleme "hästi" rahvas," ütleb Henno.

Henno kogub prohvetlikke kuulutusi ja on nende pusletükkide põhjal kokku pannud Eesti vaimse seisundi üldnägemuse. Nii võib temalt küsida, mida visionäärid oma rahva käekäigu kohta kõnelevad. "Sõnum on lihtne. Niikaua kui on Eestil kroon, on teil kaks krooni, üks taskus ja teine peas. Ja teine: mida raskemaks maailmas elu muutub, seda tugevamalt tunneb eestlane teise eestlase õlga."

Rikas mees

Henno peab suurimaks aardekambriks Tartu kirjandusmuuseumi. Muud varandused on talle tuhk, põrm ja kaduvus. Mõtted on rikkused, mille kõrval kahvatab kõik muu. "Avades raamatu, kohtub lugeja elava autori või autorite seltskonnaga. Nii pole raamat surnud, vaid elav kirjatöö, mis hakkab rääkima, kui teda lugeda. Mida rohkem inimene raamatuid loeb, seda suurem suhtlusringkond tal on," usub Henno.