Keskerakonna seeniorid: Kiri tulevasele pensionärile

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Ants Liigus

Rahvusvahelisel eakate aastal kümme aastat tagasi räägiti Eestis ja kõigis demokraatlikes riikides palju eakatest inimestest, nende panusest põlvkondadevaheliste sidemete kujundajate, peretraditsioonide loojate ja kultuuriloo kandjatena. Kuid räägiti ja kirjutati noorema põlvkonna tänutundestki eakate tehtud töö eest.


Viimasel ajal on Eestis kahetsusväärselt sagenenud arvamusavaldused, kus sobimatute väljenditega solvatakse pika elutee käinud ja väljateenitud vanaduspuhkusele jõudnud inimesi. Sealjuures ei valda sõnavõtja seenioripoliitika temaatikat, sest eesmärk ei ole midagi muud kui solvata pensioniikka jõudnuid. Paratamatult kerkib küsimus nende noorte inimeste kodusest kasvatusest ja haritusest, sest moraalitus ei sünni üleöö, samuti hoolimatu suhtumine auväärsesse eluetappi jõudnud kaaskodanikesse.



Saame aru, et noor ei mõista mõnikord vanemat inimest, sest ta pole ise vana olnud. Aga eakas inimene võib noorest aru saada, sest temagi on olnud noor! Seepärast ei vastanda pensionärid noori vanadele, vaid väärtustavad lapsi, lapselapsi sageli enamgi kui noored. Soovime, et nende elutee kulgeks õnnelikumalt kui meil, et nad ei peaks pensioniikka jõudes muretsema oma igapäevase leiva ega toimetuleku pärast. Loomulikult soovime neile tarkust, tarmukust ja head tervist, et vastu panna eluraskustele ja pingetele, mis esinevad tänapäeva Eestis.



Oleme kindlad, et enamik meist kasutaks seda raha, mis kulub ravimitele ja valutavate liigeste või südame turgutamiseks, parema meelega oma laste või lastelaste hariduseks, huvitegevuseks ja toimetulekuks. Paraku on Euroopa üks pisemaid pensione Eestis ja see ei võimalda enamat. Iga kolmas pensionär elab niigi allpool vaesuspiiri.



Lugupidavalt tuleks suhtuda töötavatesse pensionäridessegi, kes makstes tulumaksu, maksavad tegelikult endale ise pensioniraha. Kuidas saaks Eesti haridusvaldkond läbi pensionäridest õpetajateta, iseäranis maakoolides? Noored ju nii vähe tasustatavat ja rasket tööd enamjaolt teha ei soovi.



Seistes selle eest, et meie väljateenitud pensione ei vähendataks, kaitseme ühtlasi oma järeltulijate toimetulekut.



Pensionide vähendajatele aga ütleme: me ei kavatse sellega leppida ega vaikides pealt vaadata!



Soovime teile, kes te vanemaid inimesi solvata püüate, et elaksite kaua ja õnnelikult, sest pensionäriseisus ootab teid niikuinii! Tere tulemast pensionäride sekka, meie rõõme ja muresid jagama!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles