Teedeehitajad vajavad suviti hakkajate abikäsi

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi esimeses ametlikult tunnustatud seltsimaja köögis Suigus valmistab teetöölistele toitu Olga Rikovskaja.
Riigi esimeses ametlikult tunnustatud seltsimaja köögis Suigus valmistab teetöölistele toitu Olga Rikovskaja. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Teetööd, see kiirustavate autojuhtide suvine nuhtlus, annavad paljudele hakkajatele noortele nii taskuraha kui kogemuse, mis mõjutab ametivalikutki.


Kodumaakonnas on sügiseni remondis riigimaanteed, mis viivad Pärnust Rakvere poole ja Arest Suigu suunas. Mõlemal objektil rabavad kogenud töömeeste kõrval abilised, kes saavad käed külge lüüa ea- ja jõukohastel abitöödel.



Lääne regionaalse maanteeameti direktor Enn Raadik möönis, et põhiliselt on võimalik noori, 15-18aastasi, suvel rakendada heakorratöödel. Näiteks sildade ja piirete värvimisel, haljasalade, signaal- ja teemärgipostide ümbruste niitmisel, teedeprojekteerimise välitöödel abitöölistena, koristustöödel, teekraavides võsalõikamisel.



"Päris ehitustöödel on noori kasutada raskem, kuna see nõuab enam oskusi ja töökaitse-eeskiri suhteliselt piirab selles suhtes," nentis Raadik.



Et käbi kännust kaugele ei kukuks, pakuvad teedefirmad esmajärjekorras oma töötajate lastele suvel ajutist tööd.



"Kui täiskasvanutest ja ajutisest tööst rääkida, siis teedeehitusfirmad rakendavad neid oskustööliste juhendamise all, eriti käsitsi töödel, nagu äärekivide paigaldamine, betoonitööd sildadel," rääkis Raadik kui objektide tellija esindaja.



Käbi ja känd


Üks töötandreid on Are-Suigu tee remont, mis käib riigimaantee nr 19203 kilomeetritel 0,280-8,914 ja millega kaasneb 1,4kilo-meetrine kergliiklustee alevikust küla poole, ning Siitami ja Suigu silla kordaseadmine.



Ligi üheksakilomeetrine lõik Are alevikust Suigu külani on üks suur tööpõld, kus vaid lausvihm sunnib masinad teeserva ja apelsinivärvi kirgastes turvavestides mehed varju.



Lõiguti on pandud mustkategi, paiguti ehitatakse teealust, laiendatakse bussipeatusi, mürisevad teerullid, laoturid, freesid.



"Tegelikult ei ole siin kogu aeg sellist tampi taga, nagu te näete, mõnikord on küll pikad päevad, aga selga saab sirutada," rääkis Peeter Karja, ise pika metallist varrega roobiga kuumavat sitikmusta täitesegu kaastöölistega kiiresti ühtlaselt laiali lükates.



Peeter on esimest suve teetöödel, tuli sõjaväest ja läheb sügisel maaülikooli maaehitust õppima. Teedeehitus oli esimene, kuhu ta hooajalist leiba teenima võeti.



"Korra elus võib proovida," nentis noormees. "Olen üritanud iga suvi eri töökoha peale saada, et võimalikult palju kohti proovida ja võimalikult palju erinevaid inimesi tundma saada."



Tööproovi tegeva Peetriga koos roopi-labidat liigutajate hulgas on neidki, kes tee-ehitajana paarkümmend aastat leiba teeninud.



"Enne sõjaväge eelmisel aastal olin ma puudeistutaja, see oli väga hea koht, teenistuse poolest, ehitusfirmas olen olnud, proovisin maalritööd, aga see mulle ei meeldinud," kõneles Peeter, kelle arvates ükski töö konti ei murra.    



Suigu-poolses otsas, kus teeviit näitab 16 kilomeetrit Nurme ja 17 kilomeetrit Pärnu-Jaagupi suunas, kõnnib vanem mees, käes arve täiskirjutatud ruuduline klade, uurivalt piki kraaviperve, noorem aga sätib nivelliiri paika.



Märkija kilomeetrid


"Paras jahe ilm, meie tööd see ei sega, aga aparaate segab vihm küll," ütles ametilt märkija Martin Veltmann, kes Tallinna tehnikakõrgkoolis teedeehitust õpib ja on esimesel suvepraktikal.



"Esimese kursuse praktika on tegelikult kaks pluss kaks nädalat, see on mul ammu läbi, kogemuse mõttes olen veel tööl, aga peale selle saab rahagi teenida," kostis Martin, kelle kursusekaaslasest kohalik noormees Viljar Käämer lõpetas oma suvepraktika samal teelõigul.



Märkija töö pole ainult tähtis, vaid ülioluline. Ehk nagu praktikant seda seletas, panevad märkijad maha tee kõrgused-laiused ja nende järgi hakkavad masinad seitsme meetri laiusel teel tööd tegema. Eeltöö on teinud geodeedid, pannud püsti märkija pidepunktid, punase-valgetriibuliste lintidega piketivaiad.



Päevas käib Martin maha keskeltläbi kümme kilomeetrit ning on silmad treeninud juba nii heaks, et ütleb kümnesentimeetrise täpsusega vahemaa ära, kuigi peale mehaanilise nivelliiri on märkijal käepärast mõõdulintki.



"Selle töö juures meeldib mulle see, et pärast näed: inimesed sõidavad tee peal ja saab isegi sõita, hea sile," ütles Martin, tulevane teedeehitusinsener, kes läinud suvel tegi esimese tööproovi Pärnu firmas Baltifalt.



Küsivad vallast


Objekti peatöövõtja, Tartu firma AS TREF ehitusdirektor Tarvi Kliimask mainis, et hooajalist tööjõudu vajavad nad suviti abitöödele, näiteks mõõdistama, liiklust reguleerima, teed maha märkima, töö- või objektijuhi abideks, ääre- ja sillutuskive paigaldama.



Kahele TREFi objektile Pärnumaal (Are-Suigu ja Varbla küla vahel) on kaasatud tosin paari abikäsi.



"Otsime abilisi kuulutuste ja tutvuse kaudu, mõni teab ise tulla, praktikakoha leidmisegi pärast, samuti oleme küsinud vallast infot, kust kohalikku abitööjõudu leida," märkis Kliimask.



Kaks Suigu kandi neidu on võetud liikluse reguleerijateks, et autojuhid teaksid, millal  keegi asfaltimise ajal kuhugi liigelda võib. Liikluskorraldajaks saab vaid erikokkuleppel ja sellele tööle eelneb kohapealne koolitus.



"Are-Suigu teel on eri aegadel TREFist kuni 27 inimest, teenuse ja alltöövõtu osa juurde, siis ligikaudu 30, nii et kokku üle poolesaja inimese on selle objektiga seotud, valmistavad materjale ette, teevad transporditeenust, töötavad karjääris," täpsustas peatöövõtja esindaja tööjõu vajadust neli ja pool kuud vältavatel töödel.



Alltöövõttu ja teenust pakub teelõigul ning sellele jääval kahel sillal kuni 40 ettevõtet, neist tuntumad OÜ Sakala Teed, OÜ Citymark, OÜ Järelpinge Inseneribüroo, AS Pärnumaa Teed, AS Kiirkandur, AS Kaltsiit.



"Keskelt hakkasime asfaldipanekuga pihta, nüüd oleme peaaegu Suigus väljas. Keskelt sellepärast, et tee on tehtud vastavalt alusele, kui ikka alus valmis ei ole, laotada ei saa," rääkis TREFi asfaldibrigaadi juht Rauno Arras ja lisas, et killustikualuse panekut seenevihm ei sega, küll seiskab suur sadu asfaltimise.



Lepinguline tööde tähtaeg jõuab kätte paari kuu pärast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles