Töölepinguseaduses kohtame tihtipeale väljendeid ”mõistliku aja jooksul” ja “mõistlikult”. Mis on töösuhetes mõistlik ning miks kasutatakse selliseid väljendeid uues seaduses?
Mis on töösuhetes mõistlik ning miks kasutatakse selliseid väljendeid uues seaduses?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:
Võlaõigusseadus (VÕS), millise üldosa sätteid kohaldatakse muu hulgas töölepingule, defineerib mõistlikkuse põhimõtte. Nimelt, VÕSi 7. paragrahvi 1. lõike kohaselt loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.
Mõistlikkuse hindamisel võlaõiguslikes suhetes arvestatakse võlasuhte (töölepingulise suhte) olemust ja tehingu (töölepingu) eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.