Pärnu linnakodaniku maja sai arhitekt Siinmaa teenetemärgi

Raido Keskküla
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu linnakodaniku maja perenaine Hilja Treuberg näitab Olev Siinmaale annetatud teenetemärki.
Pärnu linnakodaniku maja perenaine Hilja Treuberg näitab Olev Siinmaale annetatud teenetemärki. Foto: Urmas Luik

Pärnu linnakodaniku majja jõudis üllatuskingitusena teenetemärk, mille president Konstantin Päts annetas 1939. aastal tollase Eesti ühele tuntumale arhitektile ja sisekujundajale Olev Siinmaale.


Siinmaa sai märgi riigipea suveresidentsi Oru lossi interjööri ning Kadrioru lossi Eesti tubade mööbli kujundamise eest., vahendas "Aktuaalne kaamera"



Saatuse tahtel on see Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk jõudnud koju tagasi pika ringiga. Teise maailmasõja lõpus emigreerus Olev Siinmaa Rootsi, kus ta neli aastat hiljem suri.



"Lesk emigreerus Kanadasse. Enne oma surma oli ta öelnud, et soovib, et see märk jõuaks tagasi Pärnusse, Siinmaa sünnilinna. Ja see ülesanne anti Siinmaa vennapojale," rääkis Pärnu linnakodaniku maja perenaine Hilja Treuberg.



Vennapoeg Bruno Siimann eaka mehena ise teekonda üle ookeani ette ei võtnud, kuid usaldas aumärgi oma naabruses elavale Pärnu juurtega Veljo Kalepile, kes selle koos kaaskirjaga linnakodaniku maja perenaise kätte toimetas.



Külastajate pilgu alla jõudis teenetemärk mõni kuu pärast kodumaale naasmist, sest selle eksponeerimiseks valmis omaette väljapanek. Olev Siinmaa mustvalge noorpõlvefoto suurenduse kõrval on näha tema tuntumad tööd, mille hulgas mitu Pärnu sümbolehitist. Majade endi peal kahjuks viiteid kuulsale autorile ei leia.



Võib-olla saab esimesena märgi viimane Olev Siinmaa projekteeritud maja, praeguse Pärnu Hansagümnaasiumi hoone, mis valmis Teise maailmasõja eelõhtul. Kui mitte enne, siis ehk kahe aasta pärast, kui on põhjust tähistada Eesti ühe kuulsama arhitekti 130. sünniaastapäeva.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles