Suvel potsatas Lääne ringkonnaprokuratuuri postkasti Hans H. Luige osaühingu Minigert avaldus alustada kriminaalmenetlust Elmar Lepa ja Garri Suugi tegevuse uurimiseks.
Elmar Lepa ja Garri Suugi tegevust uurib politsei
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
24. oktoober 2009, 08:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Minigert heidab Lepale ja Suugile ette, et nad sõlmisid 2007. aasta 1. septembril viie miljoni krooni suuruse laenulepingu. Suuk esindas laenu andjat ehk Luigele ja Leppade perefirmale kuuluvat SuurSepa Arenduse aktsiaseltsi, Elmar Lepp Leppade perefirmat OÜ Lepa Kaubakeskust.
Seotud osapoolte tehing
Laenulepingu preambulis seisab, et SuurSepa Arenduse ASi juhatuse liige Garri Suuk lähtub laenu andes ettevõtte nõukogu liikme Elmar Lepa otsusest ja Lepp nõukogu liikmete otsusest. Suuk oli samal ajal nii SuurSepa Arenduse ASi kui Lepa Kaubakeskuse juhatuse liige, Lepp samaaegselt SuurSepa Arenduse ASi nõukogu liige ning Lepa Kaubakeskuse juhatuse liige ja osanik.
SuurSepa Arenduse AS loodi Pärnus Suur-Sepa 13 kinnistul kõrguva veetorni asemele korterelamu ehitamiseks. Luik pani ettevõtmisesse kaks miljonit ja Leppade perefirma kinnistu, osalus jagunes pooleks.
AS DnB Nord Banka oli valmis kinnisvaraarenduseks viis miljonit krooni laenama. 31. augustil 2007 ehk päev enne Suugi ja Lepa laenulepingut toimus SuurSepa Arenduse ASi nõukogu koosolek, millest võtsid osa kolm neljast nõukogu liikmest: Viktor Mahhov, Elmar Lepp ja Tanel Lepp. Nõukogu andis juhatusele loa pangast viis miljonit krooni laenata, mingist edasilaenamisest juttu ei tehtud.
Millisele nõukogu otsusele viitas Lepp päev hiljem, kui pangast saadud viis miljonit krooni Lepa Kaubakeskusele edasi laenati? Suugi sõnutsi näitas Lepp talle nõukogu otsust laenamise kohta ja see otsus jäi pärast tema töölt lahkumist Lepa Kaubakeskusesse, kust ta hiljem SuurSepa Arenduse ASi pankrotihalduri kätte liikus.
Nüüd väidab Lepp, et mingit nõukogu otsust ei olnudki. "Nõukogu liige ei saa otsust teha. See on õigustühine, kui nii on tehtud," vastas ta küsimusele, millisele nõukogu liikmete otsusele ta laenulepingu preambulis viitab.
Lepp ajab enda ja Suugi vahel koostatud laenulepingu tegemise Suugi kaela ja kurdab, et ei süvenenud dokumentidesse. "Võib-olla ta lihtsalt ütles, et kirjuta alla. Kui ise iga päev ei tegele, kasutavad teised ära," jutustas ta.
Samal ajal pole Lepp oma jutus järjekindel ja väidab vahepeal, et DnB Nord Banka andiski viis miljonit laenu selleks, et see Lepa Kaubakeskusele edasi laenata.
200 000 Virve Lepa firma arvele
SuurSepa Arenduse ASi pankrotihalduri Raivo Piirla andmetel on 2007. aasta septembri algusest aasta lõpuni SuurSepa Arenduse ASi kontolt Lepa Kaubakeskuse kontole kantud nelja ülekandega kokku 4,4 miljonit krooni. 2007. aasta juunis lisandus sellele kahe ülekandega 2,1 miljonit krooni.
"SuurSepa Arenduse ASi ja Lepa Kaubakeskuse vahel oli sõlmitud Suur-Sepa 13 kinnistu arendustegevuse leping," selgitas Suuk. "Lepa Kaubakeskusel oli vaja detailplaneeringut menetleda, elamut projekteerida. Need kuus ülekannet olid raamatupidamise ülekanded küll minu, küll Lepa korraldusel. Mis milleks, enam ei mäleta."
Aga miks on SuurSepa Arenduse ASi kontolt 2007. aasta 22. novembril kantud 200 000 Neptun Tradingu kontole? Neptun Trading on Elmar Lepa abikaasa Virve Lepa firma ja sel pole Suur-Sepa 13 arendamisega mingit pistmist.
Suuk ütles, et tema ei tea sellisest ülekandest midagi. "Mina küll pole andnud korraldust Neptun Tradingule raha üle kanda," kinnitas ta.
Lepp sõnas, et ta ei mäleta 200 000 krooni oma naise firmale kandmisest midagi. "Võib-olla oli korra vaja. Raamatupidajale annab korralduse juhataja, nõukogu liige ei juhi tegevust," ajas ta ülekande Suugi kaela.
SuurSepa Arenduse ASi 2007. aasta majandusaasta aruandes on see 200 000 krooni kajastatud lühiajalise laenuna Neptun Tradingule. Lepa Kaubakeskuse laenu suuruseks on samas aruandes märgitud 5,9 miljonit krooni.
Suuk selgitas, et 2007. aasta sügiseks oli veetorni elamu detailplaneering jõudnud seisu, kus võis arvata, et ehitamiseni kulub aasta-poolteist. "Miks mitte raha vahepeal muuks kasutada? SuurSepa Arenduse AS laenas raha Lepa Kaubakeskusele protsendi võrra kallimalt, kui ise pangast sai. Laenulepingu pikkuseks oli 16 kuud, keegi ei osanud ennustada, et Lepa Kaubakeskus pankrotiga lõpetab," kõneles ta.
Suugi väitel andis Luigele kuuluv HHL Rühm mitu korda Lepa Kaubakeskusele üpris soolase intressiga laenu. "Ainult üks, kahe miljoni krooni suurune laen, jäi tagastamata, kuid sellele andis Lepp isikliku käenduse," lausus Suuk.
Luik peab juhtunut pättuseks
Luige sõnutsi virutas ta Pärnu partner firmast raha ära. "Pärast pättuse ilmsikstulekut lubas Lepp, et ostab minu aktsiad ära ja teeb bisnist, nagu ise tahab. Aga ei ostnud. Suuk kandis ilma teise poole nõukogu liikmete nõusolekuta raha mingisse Lepa Kaubakeskusesse, meile valetades, et firmasse laenatud raha läheb ehituseks," teatas Luik.
Lepa kinnitusel Luik vassib ja on raha Lepa Kaubakeskusele laenamisest päris kõvasti teeninud. "Kui selgus, et viit miljonit tagasi ei saa, tahtis Luik 50 protsendi SuurSepa Arenduse ASi aktsiate eest kaheksa, koos menetluskuludega ligi 13 miljonit," väitis ta.
Lepa jutu järgi on tal piinlik, et viie aasta jooksul ei õnnestunud Suur-Sepa 13 elamu ehitusluba saada ja lõpuks tüdines Luik ära. "Mingit pättust ei olnud. Ma oleks võinud tema poole ära osta, aga ta tahtis röögatut hinda," lausus Lepp.
Nüüd on Lepa Kaubakeskus pankrotis ja 29. oktoobril selgub, kas pankrot kuulutatakse välja Lepale endalegi. Suuk lahkus 2008. aasta märtsis Lepa juurest ja töötab AS Pärnu Vee juhatajana. Mõlemad mehed kuulusid varem Pärnu linnavolikogusse, volikogu uues koosseisus jätkab ainult Suuk.
Lääne ringkonnaprokuratuur alustas avalduses toodud asjaolude kontrollimiseks kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb usalduse kuritarvitamist. Teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise eest võib karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
Prokuratuuri pressiesindaja Külli Kivioja teatel ei ole kellelegi kahtlustust esitatud ja pooleli uurimise kohta infot ei jagata.